iklan

NASIONÁL

Lei Kazamentu Sivíl Hamosu Diskriminasaun

Lei Kazamentu Sivíl Hamosu Diskriminasaun

Kapa Kodigu Sivíl. Imajen/Espesiál

DILI, (TATOLI) – Kodigu Sivíl Timor-Leste, artigu 1475 (Casamento Civil, Católico e Baralaqueado Monogâmico) nia aplikasaun halo ema sira la’ós relijiaun Katóliku sente diskrimina bainhira atu rejistu kazamentu sivíl.

Tuir artigu ne’e iha pontu 2 hateten ”A Lei Civil reconhese valor e eficácia de casamento ao matrimónio católico e ao matrimónio barlaqueado monogâmico, nos termos das disposições seguintes” (lei sivíl rekoñese valór efikasia kazamentu matrimonio Katólika no Matrimonio Barlakiadu Monogámiko, tuir termu sira ne’ebé tuir mai) la a favór relijiaun seluk.

Deputadu bankada FRETILIN, Antonino Bianco hatete, pratika se ema barak sente afeitadu ba lei refere tenke buka solusaun atu rezolve.

“Tenke tenta rezolve se ema kestiona, lei ne’e uluk halo iha tempu Governasaun Aliansa Maioria Parlamentár (AMP), ami FRETILIN tempu ne’e la-partisipa”, Antonino Bianco esplika ba Tatoli iha Parlamentu Nasionál, segunda, (10/4).

Mesmu maioria povu Katólika, maibé eziste relijiaun seluk iha Nasaun ne’e. Ho nune’e, tenke halo mudansa tanba artigu refere la fó benifisiu ba ema hotu.

Konstituisaun artigu 12 (Estadu no relijiaun sira) esplika iha alinea 1) Estadu rekoñese no respeita fi’ar oin-oin, ne’ebé sira nia organizasaun iha liberdade atu hala’o atividade relijiozu sira, ne’ebé buka halo tuir nafatin lei inan no lei oan sira. Alinea 2) Estadu hala’o kna’ar hamutuk ho instituisaun fi’ar relijiaun oin-oin, ne’ebé hakarak servi ba povu Timor-Leste nia di’ak.

Nune’e mos artigu 16 (Universalidade no Igualdade) 1) sidadaun hotu-hotu hanesan iha lei nia oin, no mós iha direitu no obrigasaun hanesan. Alinea 2) Labele halo diskriminasaun ba ema ida tanba nia kulit, nia rasa, nia seksu, orijin etniku, nia lian, pozisaun sosiál eh ekonómiku, hanoin ka idiolijia, relijiaun, instrusaun eh nia kondisaun fízika eh materiál.

Bainhira submete ba Parlamentu Nasionál, deputadu Antonino Bianco, momentu ne’e nu’udar membru komisaun A ne’ebé trata asuntu lei nian fó sasin katak prosesu diskusaun jeneralidade, espesialidade no finál globál bankada FRETILIN la hola prezensa másimu tanba konjuntura polítiku governasaun AMP ho FRETILIN la-solidu.

“Uluk ne’e la’o ho esperitu ida la hanoin hamutuk, la rona malu no sel-seluk tan tanba ne’e artigu ne’e pasa tiha”, Antonino fó hanoin hikas.

Iha fatin hanesan deputadu Arão Noe halo intrepretasaun katak artigu ne’e bele aplika ga la’e? se bainhira ka’er metin ba artigu ne’e entaun la temi relijiaun seluk nia naran signifika labele halo kazamento sivíl, tanba la rekuñese relijiaun seluk alemde relijiaun Katóliku.

Istoria

Bainhira kodigu sivíl sei sai hanesan esbosu lei, Judisial System Monitoring Program (JSMP) halo komentariu, artigu ne’e rekoñese kazamentu sivíl, Katólika no tradisionál monogámiku, no alinea 2 hateten katak, lei sivíl rekoñese kazamentu Katolika ou tradisionál monogámiku.

Definisaun konabá kazamentu ne’e, hamosu diskriminasaun ba relijiaun seluk. Ida ne’e kontrariu ho artigu 45 (2) husi lei inan ne’ebé bandu atu halo diskriminasaun bazeia ba relijiaun no mós ho artigu 2 (2) no 18 husi konvensaun internasionál konabá direitu sivíl no polítiku (ICCPR).

Tempu ne’e, JSMP husu atu hadi’a (amenda) hodi rekoñese igualidade husi kazamentu relijiaun sira seluk hanesan mós kazamentu relijiaun Katólika nian.

Lei kodigu sivíl aprova ho lei 10/2011, 14 Setembru. Ficha teknika, titlu : Codigu Civil, Sistematizasaun : Cláudio Ximenes, Edisaun : Tribunál Rekursu, 1a, Edisaun, Dili, Marsu, 2012, Tirajem 100 ezemplar.

Ho kestaun ne’e nomós lei seluk ne’ebé la-kondis ho Nasaun ne’e ninia lalaok, Estadu liuhosi Gabinete Primeiru Ministru estabelese Komisaun Reforma Lejislativa atu haree lei sira ne’ebé la fó benefisiu ba Nasaun no povu.

Jornalista: Manuel Pinto

Editora: Rita Almeida

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!