DILI, (TATOLI) – Reprejentante Diretór Asosiasaun Defisiénsia Timor-Leste (ADTL), Cesario da Silva, hatete ema ho defisiénsia sira, liliu sira ne’ebé ho problema matan tenke sai inspiradór ba ema hotu.
“Servisu hamutuk ne’e importante ba ema 38 mill ho defisiente iha Timor”, katak nia bainhira halo intervensaun ba kongresu datoluk Uniaun Ema ho Defisiénsia Matan (ETBU-sigla inglés) iha salaun Pradet Ospitál Nasionál Guido Valadares Bidau Toko Baru, ohin.
Cesario ho defisiensia fíziku husu ba nia maluk difisiente matan sira atu servisu hamutuk atu hadok diskriminasaun sira ne’ebé mak durante ne’e sira hasoru iha sosiedade.
Diskriminasaun seluk ne’ebé sira luta atu hamenus mak analfabetu (la koñese letra) ba maluk defisiente sira ne’ebé hela iha area rurál. Tanba ne’e nia sujere atu sira ne’ebé hela iha kapitál bele sai transformadór. “ETBU bele motiva sira seluk”, haklaken Cesario.
Nune’e mós reprejentante Ministra Solidaridade no Sosiál, Diretór Servisu Asisténsia Sosiál, Mateus da Silva, hatete ema ho defisiente sai hanesan asuntu ba ukun nain sira.
“Governu iha dever atu tau matan, se laiha diskriminasaun”, katak nia. “Hamutuk sai forsa ba Nasaun hodi kontribui”.
Diretór ne’e hatutan ema ho difisiénsia sira nu’udar kapitál ida ba Nasaun hodi hamutuk dezenvolve Nasaun ba oin.
Katak tan asuntu ne’ebé sai preokupasaun dadaun ne’e mak Estadu seidauk ratifika konvensaun direitu ema ho defisiente. “Governu iha planu asaun no prontu atu asina no ratifika”, afirma.
Mesmu nune’e governu liuhosi MSS nafatin ho kompromisu halo advokasia ho parte oioin hodi hamutuk hakbi’it ema ho defisiensia sira. Nia mós husu ba uniaun ne’e atu nafatin atu buat di’ak no hadi’a ida ne’ebé presiza.
Jornalista: Rita Almeida