NASIONÁL, DILI, HEADLINE, POLÍTIKA

Governu Presiza Rona Komunidade Mídia-Sosiedade Sivíl ba Lei Kriminaliza Difamasaun

Governu Presiza Rona Komunidade Mídia-Sosiedade Sivíl ba Lei Kriminaliza Difamasaun

Deputadu Bankada CNRT, Adérito Hugo da Costa. Imajen Tatoli/ Egas Cristóvão.

DILI, 09 juñu 2020 (TATOLI)—Governu liuhosi Ministériu Justisa (MJ) presiza rona opiniaun hosi komunidade mídia no sosiedade sivíl sira ba lei kriminaliza difamasaun.

Notísia Relevante:  Governu Presiza Define Didi’ak Esbosu-Lei Kriminaliza Difamasaun

Membru Parlamentu Nasionál, Deputadu Adérito Hugo da Costa, konsidera esbosu lei kriminaliza difamasaun interesante tebes iha konjuntura polítika atuál hodi mobiliza opiniaun públiku fó hanoin ba esbosu-lei ne’e.

“Agora, se inisiativa ne’e mai hosi Governu entaun Ministériu Justisa tenke halo audiénsia ho entidade hotu-hotu liuliu komunidade mídia sira iha Timor-Leste, sosiedade sivíl no kamada sosiál hotu-hotu para rona sira-nia hanoin. Karik Governu hakarak troka naun-kriminaliza difamasaun ne’e ba kriminaliza difamasaun. Kontestu saida mak sira hakarak introdús, ha’u labele adianta lai ha’u-nia pozisaun maibé hanesan ativista, jornalista iha tempu ne’ebá kaer ba prinsípiu deklarasaun universál direitu umanu ninian,” Membru Parlamentu Nasionál, Aderito Hugo da Cosga, informa ba Agência TATOLI iha resintu Parlamentu Nasionál, tersa ne’e.

Maibé oras ne’e, nia hatutan, Governu liuhosi Ministériu Justisa hakarak propoin kontráriu, espera ne’e foin proposta de’it seidauk aprova iha Konsellu-Ministru maibé públiku hein katak entidade hotu-hotu ne’ebé ke halo konseptu ba definisaun kona-ba estadu direitu demokrátiku ho ninia prátika iha setór hotu-hotu.

“Liuliu iha dezenvolvimentu setór mídia ninian, espera katak ida-ne’e alerta ida depois komunidade mídia ninian bele hetan espasu iha audiénsia públika, karik Ministériu Justisa sei halo para atu introdús sira-nia inisitiva ida-ne’e,” nia dehan.

Eis Jornalista ne’e hateten, se esbosu ne’e hanesan inisitiva Ministériu Justisa nian entaun prosesu diskusaun bele la’o tanba lei naun-kriminaliza difamasaun ne’e eziste tinan barak ona.

“Tempu duni atu halo diskusaun la signifika ha’u konkorda ka la konkorda mas inisitiva ne’e mai hosi Governu. Hosi komunidade mídia no sosiedade sivíl karik envolve iha audiénsia públika entaun sira-bele fó hanoin mas direitu tuir konstituisaun ne’e mak Governu, deputadu no bankada parlamentár sira. Entaun, ita hein esbosu kriminaliza difamasaun ne’ebé ke atu introdús ne’e kobre ba ne’ebé-ne’ebé. Tanba ha’u rasik mós seidauk haree esbosu ne’e,” nia dehan.

Nia haktuir, antes restaurasaun independénsia liuhosi Asembleia Konstituente iha ona debate ba definisaun naun-kriminaliza difamasaun ne’e versus kriminaliza difamasaun.

Iha momentu ne’ebá, Adérito Hugo da Costa hanesan jornalista hamutuk ho rede asosiasaun jornalista ninian hanesan Gil Guterres (agora Prezidente Konsellu Imprensa), Hugo Fernandes ho sosiedade sivíl sira hotu, mobiliza opiniaun públiku katak país ne’e ninia finalidade ba ukun-aan mai hosi prinsípiu universal sira ba direitu umanu nian, Liberdade imprensa no Liberdade espresaun tenke garantidu.

Nia hatutan, hosi kontestu ida-ne’e maka natoon ne’e halo movimentu ida ho komunidade mídia sira iha Timor-Leste tau ona konsiderasaun aas ba país demokrátiku tenke garante liberdade ba sidadaun hotu-hotu tanba konstituisaun RDTL artigu 40 no 41 ne’e kaer ba prinsípiu universál.

Tuir nia, iha momentu ne’ebá jornalista sira halo movimentu ida hodi halo aprosimasaun ba entidade hotu-hotu inklui Asembleia Konstituante iha lejizlatura dahuluk kona-ba inisitiva hamosu lei Kódigu Penál ninian katak difamasaun ne’e konsidera hanesan krime.

Maibé jornalista sira-nia hanoin kontráriu katak lae ba “lei kriminaliza difamasaun”, tanba páis ne’e demokrátiku hodi kaer-metin prinsípiu universál hanesan demkorasia, justisa no direitu umanu entaun iha tempu ne’ebá klauzula ida tenke troka ho naun-kriminaliza difamasaun.

Nia dehan, komunidade mídia sira husu hasai klauzula ida-ne’e tanba kaer ba vontade Liberdade iha inísiu timoroan goza Liberdade no demokrasia no movimentu ida-ne’e konsege konvense forsa polítika iha Asembleia Konstituente hamutuk ho Maun Boot Kay Rala Xanana Gusmão iha momentu ne’ebá hanesan Prezidente Repúblika.

Tuir nia, iha momentu introdús prinsípiu naun-kriminaliza difamasaun, rejime ne’e mak eziste to’o agora no diskusaun depois ida-ne’e la’o hela desde Governu dahuluk to’o VIII Governu haree katak definisaun ba naun-kriminaliza difamasaun ne’e karik ladi’ak.

Nia esplika, Kódigu Penál definisaun kona-ba difamasaun eziste hela katak sidadaun hotu-hotu iha direitu karik sente ema seluk defama bele husu justisa.

Eis Jornalista ne’e preokupa konteúdu hosi kriminaliza difamasaun saida mak Governu atu muda. Timoroan sira hein lai ninia inisitiva ne’e mai halo nusá, atu regula saida no halo definisaun saida mak dehan krime ba difamasaun ne’e.

Tanba agora ho teknolojia informasaun ne’ebé ke avansadu, Adérito Hugo hanoin katak iha razaun tau fali ba meza hodi deskuti posibilidade kontinua ka ba definisaun ida seluk.

Maibé ho tekonolojia avansadu agora ne’e la’ós krime katak imediata tenke re-define fali naun-kriminaliza difamasaun, bele iha regulamentasaun balun ne’ebé bele introdús.

Deputadu Adérito Hugo la komenta vantajen no benefísiu hosi lei kriminaliza defamasaun ne’e tanba sei hein inisitiva ne’e hosi Ministériu Justisa nian.

Jornalista : Evaristo Soares Martins

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!