iklan

NASIONÁL, INTERNASIONÁL, HEADLINE, POLÍTIKA

Zacarias Albano-PPN diskute situasaun finanseira iha CPLP

Zacarias Albano-PPN diskute situasaun finanseira iha CPLP

Sekretáriu-Ezekutivu CPLP, Zacarias Albano da Costa. Imajen/Espesiál

DILI, 18 maiu 2021 (TATOLI)—Sekretáriu Ezekutivu Comunidade dos Países de Língua Portuguesa (CPLP) dezignadu, Zacarias Albano da Costa, tersa ne’e hasoru malu ho Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN), Deputadu Aniceto Longuinhos Guterres Lopes, hodi diskute kona-ba situasaun finanseira iha Comunidade dos Países de Língua Portuguesa (CPLP).

Notísia Relevante: Zacarias Albano sei simu pose iha Angola

“Ha’u ho Prezidente Parlamentu Nasionál diskute situasaun interna CPLP nian ne’ebé ita hotu hatene katak situasaun ida ke defísil kona-ba finanseiramente, tanba nasaun balun la selu maibé oinsá Timor-Leste bele fó apoiu makaas durante tempu ne’ebé ha’u atu kaer sekretariadu ezekutivu CPLP nian,” Zacarias Albano da Costa hateten ba joranlsita sira hafoin hasoru malu ho Prezidente Parlamentu Nasionál, iha uma fukun Parlamentu Nasionál.  

Eis Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) Timor-Leste ne’e, lakohi fó-sai nasaun membru CPLP sira-ne’ebé la kontribui orsamentu ba sekretariadu CPLP ne’e, maibé nia parte lakohi bainhira Timor-oan ida mak sai Sekretáriu Ezekutivu maibé prolema iha finaseira.

“Ha’u mak hetan susesu, Timor mak hetan susesu. Tanba ne’e rotativu no primeira vez Timor-oan ida atu kaer. Ita lakohi Timor-oan ida iha oin mak Sekretáriu Ezekutivu la la’o tanba problema finanseira,” nia dehan.

Maibé, nia iha esperansa boot tanba ninia kandidatura ne’e hetan apoia másimu hosi órgaun soberanu sira liuhosi konsensuál no nia hein katak sei iha vantajen di’ak tanba nasaun CPLP hamutuk mak fó apoiu ba Timor-Leste nia ukun rasik aan.

“Ba CPLP, vantajen ba Timor-Leste mak ne’e ita-nia funu-na’in sira sei luta ne’e CPLP mak hamutuk hodi ajuda iha luta diplomátika iha rai-li’ur. Se ita la hetan diplomátika makaas, ita sei luta ne’e sei dada to’o tempu naruk karik. Maibé, nasaun sira-ne’ebé tama iha CPLP nia laran, hotu-hotu hamutuk mak fó apoiu hodi ita hetan ita-nia ukun rasik-aan,” nia lembra.

Sekretáriu Ezekutivu CPLP ne’ebé dezigna hosi Timor-Leste ne’e fundamenta, agora ba oin Timor-Leste sei hetan vantajen boot liután, importante mak partisipa ativu liután no mós bele influénsia ajenda iha CPLP nia laran.

“Ita labele moris mesak hanesan nasaun ida, ita tenke moris iha organizasaun multilaterál sira-nia laran. Ne’e mak ita hola-parte ba ONU no CPLP,” nia dehan.

Dalabarak ema husu Timor-Leste tama CPLP vantajen saida mak sei mai, nia dehan, vantajen ne’e la’ós de’it língua portugueza maibé kooperasaun iha área barak.

“Agora iha Angola tama tán tema ida kona-ba ‘Kooperasaun Ekonómika Emprezariál’ ne’e importante mós ba Timor-Leste iha ámbitu Pakote Rekuperasaun Ekonómika. Buat sira-ne’e lori vantajen ba Timor-Leste bainhira Timor-Leste deside partisipa ativamente iha CPLP nia laran hodi influénsia ajenda CPLP nian,” nia esplika.

Nia parte laiha ajenda pesoál tanba hanesan ezekutivu implementa de’it, maibé desizaun polítika ne’e Xefe Estadu no Xefe Governu sira sei deside simeira CPLP iha Angola.

“Ha’u hanesan implementadór de’it. Ha’u nu’udar Timor-oan sei defende Timor-Leste nia interese iha-ne’ebá,” nia hateten

Estatutu CPLP

Bazea ba Estatutu CPLP nian (ho revizaun iha São Tomé/2001, Brazil/2002, Luanda/2005, Bissau/2006 no Lisboa/2007), artigu 25 (providénsia fundu), númeru 1 hateten, fundu CPLP hetan kontribuisaun hosi Estadu membru sira, mediante kuota ne’ebé fixa hosi desizaun Konsellu Ministru.

Númeru 2 hosi artigu ne’e akresenta, CPLP nia konta mak Fundu Espesiál, ne’ebé apoiu finanseiru asaun konkreta iha kuadru CPLP nian liuhosi kontribuisaun voluntária, públika ka privada, no rejidu iha rejimentu própriu, ne’ebé aprova hosi reuniaun Konsellu Ministru CPLP nian.

Entretantu Artigu 26 (orsamentu), númeru 1 esplika, orsamentu ba funsionamentu CPLP nian estende entre 1 janeiru to’o 31 Dezembru kada tinan fiskál.

Númeru 2 hosi artigu 26 ne’e fundamenta, proposta orsamentál ne’e prepara hosi Sekretáriu Ezekutivu no, depois apresia hosi Komité Konsertasaun Permanente (CCP-sigla portugés), submetida ba desizaun Estadu membru sira, menus fulan tolu molok inísiu foun ezersísiu orsamentál.

Jornalista: Evaristo Soares Martins

Editór: Cancio Ximenes

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!