DILI, 23 setembru 2022 (TATOLI)–Portu Dili sei transforma ba pontu turizmu no komersiál, ne’ebé projetu re-dezenvolvimentu ne’e hetan ona aprovasaun hosi Konsellu Ministru iha loron 28 jullu 2021.
“Projetu ne’e ho modalidade Parseria Públika-Privada (PPP) ho kustu estimativu millaun $50 resin atu transforma Portu Dili sai hanesan pontu turizmu ne’ebé sei inklui fasilidade kulturál, rekreativu no rezidensiál,” refere nota ne’ebé Agência Tatoli asesu hosi Ministériu Finansa (MF), sesta ne’e.
Projetu ne’e sei kria empregu no fornese oportunidade komersiál ba rezidente sira iha Dili, halo kapitál Dili sai furak liután hodi bele atrai turista doméstika no internasionál iha futuru.
Konsellu Ministru análiza filafali planu dezenvolvimentu ba reestruturasaun no modernizasaun Portu Dili iha loron 08 setembru 2021, ne’ebé hetan ona deliberasaun iha sorumutuk ezekutivu iha loron 28 jullu 2021, maibé tanba iha alterasaun balun iha faze redasaun finál, maka presiza submete filafali ba deliberasaun foun.
Notísia relevante: Governu planeia transforma Portu Dili sai zona turístika
Konsellu Ministru aprova hodi adota modalidade finansiamentu PPP atu dezenvolve tuir kuadru legál no regulamentu ne’ebé mak vigora. Planu dezenvolvimentu ba reestruturasaun no modernizasaun Portu Dili prevee katak hafoin transferénsia funsaun hosi portu karga ba portu foun Tibar, sei halo konversaun ba mariña no portu kruzeiru.
Projetu nasionál ne’e lokalizadu iha área estratéjiku sentrál iha sidade Díli, ho ninia funsaun iha ligasaun marítima ba populasaun sira hosi Oé-cusse no Ataúro, no potensiál atu sai polu dinamizadór turizmu mariña iha Timor-Leste.
Projetu re-dezenvolvimentu no komersializasaun Portu Dili sei administra hosi Autoridade Portuáriu Timor-Leste (APORTIL), ne’ebé tutela iha Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK).
Membru Komisaun Interministerial ne’ebé kompostu husi Ministru Finansa, Rui Augusto Gomes no Ministru Transporte no Komunikasaun, José Agustinho da Silva prezide reuniaun foin lalais ho reprezentante sira hosi entidade Estadu relevante hanesan Ministériu Finansa, PMU Tibar, Autoridade Aduaneira, Autoridade Tributária, Diresaun Nasionál Transporte Marítima, APORTIL, Kuarentina, Ministériu Saúde, Ministériu Obra Públika, Servisu Imigrasaun no Eletricidade de Timor-Leste (EDTL).
Iha reuniaun ne’e, Membru Komisaun Interministeriál deside loron ‘go live’ Portu Baía Tibar sei realiza iha loron 30 setembru 2022.
Ho ‘go live’ ne’e signifika hahú loron 01 outubru, Portu Dili sei taka ba operasaun ró kontentór no servisu ne’e sei muda ba Portu Baía Tibar, enkuantu Portu Dili sei kontinua hala’o operasaun hodi simu ró pasajeiru doméstika no ró kruzeiru ne’ebé lori turista internasionál sira mai Timor-Leste.
Lansamentu ofisiál ba Portu Baía Tibar sei hala’o iha fulan-novembru nia laran no eventu ne’e konside ho komemorasaun loron Independénsia Timor-Leste ba da-47.
Bainhira hahú halo operasaun, Portu Tibar sei troka Portu Dili hodi fasilita movimentu importasaun no exportasaun sasán ho kapasidade karga kontentór hamutuk millaun ida kada tinan no portu ne’e inklui ka’is ida ho bersu rua, ne’ebé sei uza hodi redús atrazu iha libertasaun kontentór inklui kustu tranzasaun atu fasilita efisiénsia servisu alfandegáriu no atividade komérsiu.
“Efisiénsia hirak ne’e konsidera hanesan pasu importante ida ba Ministériu Finansa iha ámbitu reforma fiskál no jestaun finansa públika. Efisiénsia hirak ne’e mós sei ajuda Governu liuhosi Ministériu Finansa atu rekolla reseita ho maneira lalais, justu no transparente,” nota ne’e esplika.
Portu foun modernu ne’e sei fasilita Timor-Leste ninia konektividade marítima iha rejiaun Ázia, liga Timor-Leste ba merkadu komérsiu globál no hasa’e liután Timor-Leste ninia asesu komérsiu ba merkadoria sira hanesan agrikultura, turizmu, peska, pekuária no mós indústria sira seluk, ho dalan ida atu ajuda Timor-Leste halo diversifikasaun ninia produsaun.
Konstrusaun Portu Tibar ho modalidade PPP hosi parseria entre Governu Timor-Leste aloka millaun $130 iha fundu viabilidade (VGF, sigla inglés) no Timor Port, subsidiáriu hosi Bolloré ho millaun $150, hamutuk millaun $280 ba faze inísiu, hosi totál investimentu estimativu millaun $500 ba tinan-30.
Jornalista : Antónia Gusmão
Editora : Julia Chatarina