iklan

DILI, POLÍTIKA

PN aprova projetu-lei Ordem ba Médiku TL iha jeneralidade

PN aprova projetu-lei Ordem ba Médiku TL iha jeneralidade

Plenária Parlamentu Nasionál. Imajen TATOLI/António Gonçalves.

DILI, 17 abríl 2023 (TATOLI)—Parlamentu Nasionál (PN), segunda ne’e, liuhosi reuniaun plenária aprova projetu-lei númeru 52/V(5a)-Ordem ba Médiku Timor-Leste, iha faze jeneralidade ho votu a-favór 35, kontra no abstensaun 0.

Notísia Relevante: Komisaun A finaliza audiénsia públika ba projetu-lei Orden ba Médiku TL

“Nune’e projetu-lei númeru 52/V(5a)-Ordem ba Médiku Timor-Leste aprovadu iha jeneralidade,” Prezidente Parlamentu Nasionál Interinu no atuál Vise Prezidente PN, Luís Roberto, hateten iha sala plenária PN.

Nune’e, meza envia hikas projetu-lei ne’e ba Komisaun A hodi trata ka diskute espesífiku liután kada artigu iha espesialidade.

Tuir relatóriu paresér Komisaun A trata asuntu Justisa no Konstituisional katak projetu-lei ne’e kumpre rekezitu legál no rejimentál hafoin halo apresiasaun hodi bele diskute no aprova iha jeneralidade.

Projetu-lei ne’e iha artigu hamutuk 132, hahú hosi Kapítulu I Dispozisaun jerál ho Nia artigu 1-16, Kapítulu II Inskrisaun ho nia artigu 17-30, Kapítulu III Dever no direitu ho nia artigu 31-37.

Kapítulu IV Órgaun ba Orden hosi artigu 38-65, Kapítulu V Eleisaun hosi artigu 66-74, Kapítulu VI Rejime disiplinar hosi artigu 75-121, Kapítulu VII Rekursu hosi artigu 122-124, Kapítulu VIII Rejime laboral, finanseiru no fiskál hosi artigu 125-130 no Kapítulu IX Dispozisaun finál artigu 131-132.

Antes ne’e, Prezidente Komisaun A trata asuntu Justisa no Konstituisionál, Joaquim dos Santos, hateten Komisaun finaliza ona hala’o audiénsia públika ho entidade relevante sira ba projetu-lei Orden ba Médiku Timor-Leste.

“Hotu-hotu ne’ebé hola parte iha área saúde rona hotu ona hosi Asosiasaun Médiku, Ministéiru Saúde, advogadu no espesialista saúde nian no durante audiénsia sira-nia hanoin ba inisiativa ne’e sente kontente tanba tinan 20 ona bainhira laiha orden ida-idak hala’o konforme nia hakarak,” nia hateten.

Nia dehan, ema hosi rai-li’ur mai iha rai-laran atu serbisu hanesan médiku tenke rejistu iha orden médiku, no ema eskola hotu iha UNTL sai doutór (médiku) hosi UNTL atu ba serbisu sai hanesan médiku tenke rejista lai iha orden médiku, se la rejistu, labele atu regula.

Nune’e mós, Estadu bele kontribui tanba ida-ne’e objetivu atu hadi’a kualidade asisténsia médika ba saúde públika iha rai-laran, ne’ebé entre Estadu ho orden médiku tenke serbisu hamutuk atu regula.

“Projetu-lei ne’e nia konteúdu atu harii orden médiku ba médiku sira iha Timor sira-nia orden,” n ia dehan.

Nia hatutan, harii orden ne’e no aprova sira-nia estatutu, ne’ebé aban bainrua kuandu orden ne’e moris hotu-hotu iha Timor hakarak sai médiku, hotu-hotu iha Timor hakarak atu serbisu hanesan médiku iha rai-laran atu ospitál ka ne’ebé de’it tenke kumpre estatutu lei ne’e aprova.

Faze dahuluk tenke inskreve, depois ida-ne’e mak obrigasaun no iha direitu estatutu ne’e mós fó.

Jornalista : Nelson de Sousa

Editór      : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!