iklan

POLÍTIKA

FRETILIN lamenta alterasaun lei kriasaun RAEOA-ZEESM

FRETILIN lamenta alterasaun lei kriasaun RAEOA-ZEESM

Xefe bankada FRETILIN, Deputadu Aniceto Longuinhos Guterres. Imajen Tatoli/António Daciparu.

DILI, 14 novembru 2023 (TATOLI)—Bankada opozisaun FRETILIN iha Parlamentu Nasionál (PN) lamenta ho alterasaun proposta-lei númeru 2/VI(1a), terseira alterasaun lei númeru 3/2014, 18 juñu, ne’ebé kria Rejiaun Administrativa Óe-Cusse Ambeno (RAEOA) no estabelese Zona Espesiál  Ekonómia Sosiál Merkadu (ZEEMS).

Notísia Relevante: Komisaun A finaliza diskusaun alterasaun lei kriasaun RAEOA-ZEESM iha espesialidade

Iha plenária Parlamentu Nasionál ida-ne’e, bankada FRETILIN hato’o pozisaun polítika kona-ba proposta alterasaun ba lei númeru 3/2014 ne’ebé kria RAEOA no estabelese ZEESM, alterasaun ne’ebé kontein polítika atu halakon RAEOA nia autonomia administrativa no jestaun finanseira no halakon mós ZEESM hosi RAEOA.

“Bankada FRETILIN lamenta tebes no hola pozisaun kontra, tanba polítika sira-ne’e, kompletamente hanesan retrocesso, ba Estadu Timor-Leste, partikularmente iha dezenvolvimentu ekonomia. Iha prosesu desentralizasaun administrativa ba rejiaun no munisípiu sira,’’ Xefe bankada FRETILIN, Aniceto Longuinhos Guterres Lopes, hato’o liuhusi deklarasaun polítika iha reuniaun plenária PN, tersa ne’e.

Bankada lamenta, tanba polítika sira ne’e halo Estadu lakon oportunidade, rekursu atu kria kondisaun sira, atrai investimentu hodi halo dezenvolvimentu ekonomia.

Ponte Noefefan iha Oe-Cusse. Imajen/ZEESM

Pior liután, ho polítika sira hanesan ne’e no muda lei naran-naran de’it mak kria presedensia ladi’ak no hamosu inserteza, inseguransa jurídika, ho konsekuénsia polítika, sosiál no ekonomika kontra produsente ba nasaun nia dezenvolvimentu,” nia hateten.

Bankada FRETILIN lamenta no kestiona makaas prosesu hola desizaun polítika no prosesu halo alterasaun ba lei númeru 3/2014 ne’ebé laiha konsulta kle’an ho povu Oé-Cusse Ambeno, tanba viola prínsipiu demokrásia partisipativa ne’ebé kontempla iha konstituisaun.

Nia dehan, ZEESM la’ós no la pretende atu sai hanesan Estadu sosiál Alemaña nian iha finál séklu XIX.

“ZEESM la’ós projetu ida, mós la’ós aplikasaun ba tipu ekonomia ne’ebé existente ka iha tiha ona. ZEESM konseitu sientífiku ida iha teste laboratóriu, iha faze experimentasaun, ho formulasaun ipóteze atu fó kaben modelu dezenvolvimentu rua boot liu iha mundu, adota valór no prinsípiu sosiál balun hosi ekonomia sosialista no ekonomia neo-liberal,” nia hateten.

Oé-Cusse nia kontextu jeográfiku ne’ebé dook ka izoladu hosi munisipiu seluk Timor-Leste nian, nu’udar enklave ida iha territóriu Indonézia, apropriadu tebes atu sai nu’udar laboratóriu ba teste modelu ekonomia sosiál merkadu no halo experimentasaun ba administrasaun.

Nune’e, bainhira komprova ona, Timor-Leste adota ekonomia sosiál merkadu nu’udar polítika nasionál dezenvolvimentu, konstituisaun mós garante ba Oé-Cusse Ambeno atu hetan tratamentu espesiál.

Ho nune’e mak kria RAEOA-ZEESM no tuir planu sei hetan investimentu biliaun $4.11 durante períodu tinan 20 no agora TL foin atinje tinan sia ho osan ne’ebé aloka hosi Governu sentrál ba Oé-Cusse foin 18%, seidauk sura ho kontribuisaun hosi setór privadu ne’ebé espetativa planu mestre ZEESM nian sei hetan kontribuisaun investimentu 33%.

ZEESM nu’udar teste ba konseitu dezenvolvimentu ekonómiku foun ida-ne’e, presiza prepara uluk kondisaun tanba sai primeira prioridade mak hasai Oé-Cusse hosi izolamentu, tanba izolamentu labele kaben ho dezenvolvimentu.

Kondisaun primeiru mak hari’i infraestrutura no konektividade ne’e mak aumenta ró, sosa aviaun hodi liga Dili ba Oé-Cusse, harii sentrál elétrika ho ekipamentu modernu ultima jerasaun no bele troka kombustivél disel ba gas, harii portu, aeroportu, estrada no ponte.

Nia dehan, hahú husi 2017 to’o 2023 ho autonomia ba iha rejime tributária, RAEOA jere millaun $23,1 hosi taxa no millaun $4,1 hosi taxa no enkargu.

Iha prosesu aprovizionamentu, rezultadu balun hatudu daudaun no komprovadu ona, tuir relatóriu Tribunál Konta katak kustu ba projetu infraestrutura sira iha RAEOA metade hosi presu aprovizionamentu iha nasionál no kona-ba kualidade laiha komparasaun ho projetu infraestrutura seluk iha rai boot.

“Rezultadu visíveis balun mak hanesan ponte Noefefan ho naruk metru 380 no kustu millaun $17 kompara ho ponte CPLP Comoro ne’ebé ho nia naruk metru 180 ho kustu liu millaun $20, tanba reabilita dala rua ona. Experimentasaun ida-ne’e hatudu diferensa ida boot tebes iha kustu no kualidade konstrusaun ba ponte, ne’ebé tuir loloos sai ona referénsia ba aplika iha Timor laran tomak,” nia dehan.

Investimentu Estadu nian ne’ebé planeadu ba tinan 20, foin to’o tinan sia mak Governu sobu fali ona ZEESM no halo ona alterasaun ba lei no dada hikas estatutu espesiál Oé-Cusse no Ataúro nian, hafoin povu Oé-Cusse Ambeno goja ona nia direitu ba tratamentu espesiál tuir konstituisaun.

“Uluk, antes kria RAEOA no estabelese ZEESM, ita halo uluk sensibilizasaun no konsulta kle’an hodi rona povu Oé-Cusse Ambeno nia lian. Hafoin, PN aprova Lei nú. 3/2014 ho konsensu nasionál hodi hahú prosesu koletivu ida Estadu nian. Harii no investe ba laboratóriu ida ba Estadu, halo teste ba modelu ekonomia foun ida iha ita-nia rejiaun no iha mundu.  Maibé, foin liu tinan sia (9), Governu hakarak altera lei no dada hikas estatutu espesiál sein konsulta ho povu Oë-Cusse Ambeno, tanbasá laiha konsulta. Tanba povu Oé-Cusse hili ona nia reprezentante sira ne’ebé ohin loron tuur ona iha Parlamentu ne’e,” nia hateten.

Aniceto Guterres hateten, iha demokrásia reprezentativa povu nia direitu la hotu iha urna katak maske hili ona nia reprezentante iha eleisaun, partikularmente povu Oé-Cusse Ambeno nafatin iha direitu atu partisipa ativamente iha vida polítika no asuntu públiku Estadu nian, hanesan konstituisaun garante ona iha artigu 46, nu’udar prinsípiu demokrásia partisipativa.

Tanba la hetan konsulta hosi Governu kona-ba alterasaun Lei númeru 3/2014, sidadaun Oé-Cusse-oan lubun ida sente ba sira-nia direitu petisaun tuir artigu 48 konstituisaun hato’o ona, petisaun ida ba Prezidente PN hodi halo reklamasaun barak kona-ba asuntu refere.

Petisaun ne’e ho karta akompañamentu rejista iha Gabinete PPN iha 23 outubru 2023, antes proposta-lei refere tama iha diskusaun espesialidade maibé PN la halo kazu.

“Tanba direitu petisaun nu’udar direitu konstitusionál sidadaun nian, PN hakarak ka lakohi tenke halo uluk apresiasaun ba petisaun ida-ne’e tuir mekanizmu no tramitasaun rejimentál haruka iha artigu 155-160 RPN. Nune’e, bankada FRETILIN husu atu Parlamentu Nasionál suspende diskusaun no aprovasaun proposta-lei númeru 2/VI (1), to’o tramitasaun petisaun nian kumpre hotu,” nia hateten.

Parlamentu Nasionál (PN) tenke rona povu nia lian, rona povu nia aspirasaun no sai duni órgaun ne’ebé reprezenta povu tomak.

Deputadu CNRT, Romeio Moizes, hakarak hatán kona-ba deklarasaun polítika bankada FRETILIN nian ne’ebé ko’alia kona-ba ZEEMS-RAEOA.

“Atu hato’o de’it ba bankada opozisaun, IX Governu konstituisionál mai ho nia programa rasik, programa ida mak ZEEMS halo revizaun fila-fali ba iha ZEEMS. Tanba ne’e mak atu ko’alia de’it ZEEMS durante tinan sia eziste iha RAEOA substánsia problema halo alterasaun ba lei ida ne’e, akuntabilidade, transparánsia, kontrola no responsabilidade. Loos duni deklarasaun bankada FRETILIN ko’alia katak ZEEMS hanesan atu teste laboratóriu ida. Signifika teste ne’ebé ZEESM tinan sia eziste iha RAEOA, ita teste iha laboratóriu ita suspende la’ós la pasa,” nia hateten.

Deputadu hosi bankada Governu ne’e hateten, IX Governu konstituisionál ida-ne’e halo alterasaun lei ida-ne’e mai ho hanoin ida katak, ZEESM bele perkore hotu munisípiu sira seluk no ZEEMS labele hela mesak iha Oé-Cusse, ZEEMS tenke fó oportunidade hanesan ba munisípiu sira seluk.

“Se bankada opozisaun FRETILIN la aseita ho alterasaun lei ne’e bele rekore ba Tribunál, maibé proposta-lei ida-ne’e halo audiénsia no debate espesialidade iha komisaun A (trata asuntu Justisa no Konstituisionál) halo hotu ona. Ikus, ita sei halo votasaun finál iha plenária ida-ne’e, tanba ne’e mak ha’u fiar katak IX Governu mai ho ninia kompromisu no polítika rasik, dezenvolvimentu tenke hakat ba oin,” nia hateten.

Deputada CNRT, Lúcia Taeki, hato’o ba povu Oé-Cusse iha aldeia hamutuk 63, suku 18 no sub-rejionál haat, katak kona-ba konsultasaun povu Oé-Cusse ba alterasaun lei númeru 3/2014, 18 juñu, partidu CNRT hato’o ona liuhosi kampaña eleitorál eleisaun parlamentár.

“Kona-ba atu separa RAEOA no ZEEMS ne’e mak povu Oé-Cusse fó votu 19.643, ida-ne’e mak konsultasaun ba povu Oé-Cusse. Ha’u hanoin povu Oé-Cusse la dúvida ho alterasaun lei ida-ne’e,” nia dehan.

Notísia Relevante: PN aprova alterasaun lei kriasaun RAEOA-ZEESM iha faze jeneralidade

Jornalista : Nelson de Sousa

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!