DILI, 27 marsu 2024 (TATOLI)–Diretór Jerál Institutu Nasionál Saúde Públika Timor-Leste (INSP-TL), Frederico Bosco, hateten vítima na´in-29 iha Pasabe no Oésilo ne´ebé asu tata ne´e, to’o iha tersa (26 marsu), simu ona vasina hosi ekipa Ministériu Saúde no Ministériu Agrikultura no Peska (MAP).
Notísia Relevante: MS kria ekipa atu kombate virus Rabies iha Timor-Leste
Tuir fonte infromasaun husi relatóriu Vijilánsia Eoidemiolojia ne´ebé Institutu Nasionál Saúde Públika Timor-Leste (INSP-TL) katak, númeru komulativu asu tata ema ne´e hamutuk ema na´in-29, ne´ebé kanek tama iha kategoria kanek ne´e hamutuk ema 29 liuhosi númeru foti amostra ne’e iha ema na´in-10, númeru teste ba Rabies (Raiva) ne´e iha ema ná in-10 no númeru konfirmasu pozitivu Rabies ne’e ema na´in-ida (1) ne´ebé hakotu iis iha Hospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV) sesta (22 marsu 2024).
“Iha insidensia ida iha Pasabe no iha fatin seluk hanesan Oésilo, kazu asu tata ema to’o tersa (26 marsu 2024) iha tuku 21h06 ne’e hamutuk 29 maiória iha Pasabe iha RAEOA. Asu tata ho tata, ita nia profisionál saúde sira fó kedas vasina. Sira hotu hetan vasina ona,” Diretór Jeral INSP-TL, Frederico Bosco, hateten ba Agência Tatoli liuhosi Programa “Entrevista Eskluziva” ho topiku “Esforsu Sira Kontrola Transmisaun Dengue, Chikungunya no Raiva (Rabies)” iha estúdiu Faról, kuarta ne’e.
Nia hateten, pasiente sira-ne’ebé tata husi asu presiza hetan vasina anti Rabies (Raiva) da-lima, ho nune´e atu bele evita transmisaun virus ba ema-nia isin-lolon.
“Iha vasina ninian, ema balun ne’ebé uluk hetan ona vasina da-rua ba anti Rabies mak asu tata, tenke simu vasina da-rua. Ema-ne’ebé nunka simu vasina kontra anti Rabies, bainhira hetan asu tata, nia tenke kompleta siklu vasina ida-ne’e. Iha ne´eba ita temi, ita sona to’o da-lima. Ida-ne’e medida preventiva ida efikáz, ne’ebé aprova sientifikamente nia efetividade iha nasaun barak,” nia dehan.
Vasina anti Rabies ne’e bele halo sistema defeza ba ema-nia isin hodi bele atake ba iha virus Rabies atu bele salva ema-nia vida.
Normalmente teste ba Rabies, teste úniku iha mundu ema halo mak bainhira ema sente sintoma virus Rabies, tanba hafoin loron rua ka tolu karga virus sei uitoan iha ema-nia isin. Maibé, iha tekonolojia iha mundu ladetekta ida-ne’e, hanesan mós iha Timor-Leste.
Medida preventiva, nia dehan, mak hanesan bainhira ema ruma asu tata ne´e fase imediata ho Betadine no Alkól hodi hamoos no lori ba fasilidade saúde, tanba vasina oras ne’e la´ós iha fasilidade hotu-hotu maibé iha área risku sira atu atu ema hetan vasina.
“Área risku hanesan Oé-Cusse, Bobonaro no Covalima. Ita tau vasina tau iha ne’eba, kuandu ema ida asu tata, ita fó vasina. Ne’e medida preventiva efetivu ne´ebé ita halo,” nia hateten.
Moras Rabies (asu bulak) ne´e mai hosi asu tata ema to´o virus ne´e da´et ba ema infetadu nia kakutak.
Iha fator rua ne’ebé determina transmisaun virus ba ema-nia isin hanesan depende ba fatin asu infetadu ho virus tata no kuantidade virus tama iha ema-nia isin. Ida-ne’e depende fatin ne’ebé asu tata ba ne’e, ezemplu tata iha ema-nia oin entaun nia transmisaun ne’e lalais liu loron tolu ka haat hodi hatudu ona sintoma.
“Ema-ne’ebé ho sintoma Rabies dalabarak nia istória ne’e iha fulan rua ka tolu no bele estende to’o tinan ida, depende ba períodu inkubasaun. Sintoma ema infetadu ho virus iha ema mak tauk bee ka hidrofobia, ahi lakan, isin manas, lagosta barullu, tauk ema ida-ne’e durasaun loron tolu to’o hitu,” nia dehan.
Virus Rabies ne’e kuandu ema sente sintoma bolu dehan fatal, tanba virus tama ema-nia kakutak ne’e oho ema, tanba kakutak mak kontrola isin, fuan no pulmaun no liman ain ka kontrola sistema nervozu sentrál (sistem saraf pusat) hodi ema bele book aan.
Bainhira tama iha kakutak hamosu alterasaun ba iha funsaun sistema kontrola sentrál, tanba kakutak mate ne’e sistema sira para, tanba ne’e mak fatál tebes.
Moras Rabies bele transmite husi Busa no Niki, hanesan iha Afrika no Austrália, no iha Azia transmite husi asu.
Timor-Leste rejista atualemente pasiente asu tata hamutuk 29 iha Pasabe no Oésilo iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno.
Jornalista : Jesuína Xavier
Editór : Cancio Ximenes