DILI, 02 abríl 2024 (TATOLI) – Organizasaun Mundiál Saúde iha Timor-Leste (OMS) hamutuk ho Ministériu Saúde (MS) fasilita formasaun kuidadu palliativu ba profisionál saúde sira iha Timor-Leste.
Reprezentante OMS iha Timor – Leste, Arvind Marthur, informa formasaun ne’e importante tebes asesu ba ai-moruk sira ne’ebé kontrola ona ba enfermeira no profisionál saúde sira iha Timor–Leste, objetivu husi formasaun ne’e atu fornese kuidadu palliativu no apoiu, hasa’e kuidadu apoiu klínika no hasa’e konsiénsia públiku.
“Kareira ne’e espesializadu kona-ba kuidadu médiku ba ema ne’ebé moris ho moras todan, hanesan kankru ka laran-kanek. Pasiente sira ne’ebé iha kuidadu palliativu bele hetan kuidadu médiku ba sira-nia sintoma, ka kuidadu palliativu, hamutuk ho tratamentu atu kura sira-nia moras grave. Tanba ne’e formasaun ne’e importante tebes atu fasilita enfermeira sira inklui profisionál saúde sira atu hala’o servisu palliativu ne’ebé sei implementa iha futuru”, Reprezentante OMS, Arvind Marthur, hateten ba jornalista sira iha Otel Timor, Colmera iha tersa-feira.
Arvind Marthur hatutan, presiza mantein apoiu ba MS hodi harii sentru Kuidadu Palliativu hodi akompania moras grave sira hanesan kankru ka fallansu ruma atu kura moras.
“OMS kompromete atu suporta Ministériu Saúde hodi harii edifísiu sentru palliativu iha Timor-Leste”, hatutan.
Iha fatin ne’ebé hanesan, Vise-Ministru Operasionalizasaun Ospitál iha MS, Flavio Brandão apresia ba formasaun ne’ebé fasilita husi OMS no parseiru Gabinete Nasaun Unida nian kona-ba droga no krime (UNODC).
“Ha’u agradese ba OMS no UNODC hodi fornese formasaun liuliu kuidadu palliativu. Polítika hirak-ne’e iha kontestu asesu ba kontrolu ai-moruk hodi suporta servisu kuidadu prátika no husu ba partisipante sira atu aproveita oportunidade ida-ne’e hodi haree ba esperiénsia foun sira ne’ebé sei implementa iha Timor-Leste iha futuru”, dehan.
Flavio Brandão Mendes esplika, Timor-Leste seidauk iha sentru palliativu, tanba ne’e Governu liuhusi MS planeia ona atu harii sentru palliativu ida iha Munisípiu Manatutu no iha Munisípiu Liquiça iha tinan 2025 atu akompaña moras grave sira hanesan kankru ka fallansu iha laran hodi kura sira-nia moras.
Nia esplika katak kuidadu palliativu no apoiu mak kuidadu médiku espesializadu ba ema sira ne’ebé moras grave. Tipu kuidadu ida-ne’e foka liu ba prova pasiente sira ne’ebé hetan kma’an husi sintoma, estres, moras grave nian, maske iha diagnóstiku ruma ho objetivu atu hadi’a kualidade moris ba pasiente no família.
Formasaun kona-ba asesu ba medikamentu kontrola ba enfermeira no profisionál saúde sei hala’o durante loron tolu, hahú husi 02 to’o 4 abríl ne’ebé organiza husi UNODC, OMS no MS ne’ebé fasilita husi médiku espesialista sira husi Indonézia no Singapura.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Zezito Silva