DILI, 22 abril 2024 (TATOLI)–Reprezentante Fundu Emerjénsia Labarik ba Nasaun Unida iha Timor-Leste (UNICEF, sigla ingles), Bilal Aurang Zeb Durrani, rekomenda ba Governu atu kontinua hadi’a sistema bee moos no saniamentu públiku tanba daudaun ne’e, populasaun sira sei enfrenta asesu sintina no estasaun fase liman ne’ebé maka estabelese iha fatin tratamentu saúde sira.
“Iha razaun rua, laiha manutensaun no falta sistema fornesimentu bee, partikularmente iha fasilidade saúde sira iha área rural,” nia hateten iha ninia diskursu iha semináriu nasionál ho tema “Bee, Saniamentu no ijene (BESI)” iha Otél Timor, segunda ne’e.
Notísia Relevante :Atu kombate má nutrisaun, UNICEF fó prioridade ba sistema saúde lima
Nia nota mós katak aleinde ne’e sei falta rekursu umanu no alokasaun finanseiru adekuadu atu aselera prosesu dezenvolimentu iha setór saúde.
Atu dezenvolve setór saúde liuhosi programa BESI iha munisípiu no aréa rurál persiza tempu, maibé UNICEF liuhosi parseira ho apoiu Governu Japaun no Ajénsia Estadu Unidu ba Dezenvolvimentu Internasionál (USAID, sigla ingles) ne’ebé bele hadi’a diakliután BESI iha sentru saúde 70 iha Timor-Leste hahú kedas iha 2020.
Tanba, UNICEF sai ona nu’udar advogadu global ba servisu bee saniamentu no ijiéne (BESI), iha disponibilidade tomak atu apoiu hodi atinje alvu sira iha Timor-Leste.
Iha fatin hanesan, Vise-Ministru ba Fortalesimentu Institusionál, José dos Reis Magno, hateten, fasilidade saúde iha teritóriu nasionál hamutuk 39% mak seidauk asesu ba iha kanalizasaun bee moos hodi ajuda profisionál saúde no pasiente sira bainhira halo tratamentu saúde.
“Oras ne’e dadaun fasilidade saúde hamutuk 432 komesa ospitál to’o postu saúde, maibé infelismente, porvolta 61% mak iha fornesimentu bee, restu ne’e seidauk iha kanalizasaun bee, tanba fasilidade saúde sira konstrui iha foho leten ka rai aas,” Vise-Ministru José dos Reis Magno, hateten.
Governante reforsa dezenvolvimentu BESI la adekuadu difikulta servisu importante sira liga ho atendimentu kuidadu saúde báziku ba pasiente sira. Tanba iha Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel (ODS) númeru tolu hakerek saúde no bem-estar asegura moris saudável no promove bem-estar ba ema ho idade hotu-hotu.
No mós bee moos no saniamentu ODS númeru neen hakerek katak atu garante disponibilidade no maneja sustentabilidade bee no saniamentu ba ema hotu.
Nune’e, governante ne’e, rekoñese katak Timor-Leste sei iha problema tanba seidauk responde hotu kona-ba manutensaun ba infraestrutura ba kanalizasaun bee iha fasilidade saúde sira iha territóriu nasionál.
Governu inklui ona BESI iha pakote servisu komprensivu, Mnistériu Saú nian atu hadi’a kuidadu saúde primária, sekundaria no tersiária.
“Presiza mós iha liña koordenasaun entre husi ministériu relevante sira hodi hadi’a setór saúde, liu-liu kuidadu primária, sekundária no tersiária,”nia dehan.
Timor-Leste iha ospitál referénsia neen, sentru saúde 72 no postu saúde hamutuk 340 hodi fó atendimentu ba populasaun sira.
Reprezentante Sekretariadu Estadu Àgua no Saniamentu, Abreu Ximenes, informa Governu hahú hadi’a kanalizasaun iha aréa urbana, maske iha difikuldade rekursu umanu no finanseira.
“Bee, saniamentu no ijiéne importante ba ita-nia moris ba dezenvolvimentu saúde no kresimentu ekonómiku. Iha progresu lubuk iha setór bee no saniamentu. Iha nível nasionál atinje 87%. Governu iha responsabilide atu buka solusaun,” nia hateten.
Jornalista: Jesuína Xavier
Editor: Agapito dos Santos