DILI, 02 Maiu 2024 (TATOLI) – Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), Expedito Dias Ximenes, husu ba entidade sira katak bainhira iha produtu jornalístiku balun mak ofende sira maka uza Kódigu Étiku no Lei Komunikasaun Sosiál hodi halo direitu resposta, nune’e mídia ne’ebé hatún notísia bele halo direitu retifikasaun.
Tanba iha Lei Komunikasaun Sosiál iha kapítulu 1, iha artigu 2 ko’alia kona-ba “Direitu hodi hatán”, direitu ba ema singulár ka koletivu ida-idak hodi haree ba saida maka publika ka fó-sai tiha ona fó resposta ba konteúdu ida ne’ebé halekar faktu ofensivu ba ninia onra, naran-di’ak, reputasaun ka imajen.
Aleinde ne’e, iha “Direitu hodi halo loos”, direitu ba ema singulár ka koletivu ida-idak hodi halo loos notísia ne’ebé publika ka fó-sai faktu be laloos kona-ba nia.
“Husu ba entidade sira atu komprende serbisu jornalista sira-nian. Karik iha produtu jornalístiku balun maka ofende direitu entidade balun nian, husu labele uza Lei Kódigu Penál atu notifika jornalista sira, maibé uza Kódigu Étiku no Lei Komunikasaun Sosiál hodi halo direitu resposta, nune’e mídia ne’ebé hatún produtu jornalistiku ne’e bele halo diretu retifikasaun”, Expedito Dias dehan iha ámbitu semináriu nasionál ho tema “Promove Inkluzaun iha Setór Komunikasaun Sosiál”, ne’ebé hala’o iha salaun São João Paulo II, Comoro, ohin.
Atu salva jornalista sira husi kauza sira ne’e, governante ne’e afirma katak papél importante Konsellu Imprensa (KI) nian maka tenke halo sensibilizasaun ba Lei Komunikasaun Sosiál ba públiku atu komprende. Tanba ne’e, iha tempu badak, SEKOMS hamutuk ho KI sei halo divulgasaun ba lei ne’e, nune’e parte rua (mídia no entidade sira) bele hetan direitu resposta husi liu husi direitu retifikasaun.
Tuir nia, maske mídia iha Timor-Leste nia índise liberdade imprensa okupa númeru ida iha ázia no 10 iha mundu, maibé órgaun komunikasaun sosiál sira to’o ohin loron sei hetan nafatin ameasa husi entidade hasoru jornalista sira relasiona ho produtu jornalístiku ne’ebé sira publika.
“Dalabarak jornalista sira tenke simu konsekuénsia liuhusi notifikasaun, tanba ofisiál públiku sira ladún komprende Lei Komunikasaun Sosiál. Entaun, sira kriminaliza produtu jornalstiku sira ho Kódigu Penál hodi halo kondenasaun hasoru jornalista sira. Tanba ne’e, presiza halo sosializasaun ruma ba entidade sira, nune’e iha futuru maka mosu kaza sira hanesan ne’e, sira bele uza maneira ne’ebé iha hodi husu atu halo retifikasaun ba produtu ne’ebé mídia sira públika”, dehan.
Tanba ne’e, agora tenke buka prevene maka oinsá mídia iha país ne’e labele iha intervensaun husi podér polítiku no ekonómiku iha independénsia editoriál.
“Ha’u seidauk haree hetan iha ita-nia mídia konvensionál sira mosu kauza sira hanesan ne’e. Tanba ne’e, ha’u fó hanoin nafatin atu labele akontese kauza sira hanesan ne’e iha ita-nia mídia sira”, afirma.
Ralasiona ho Loron Mundiál ba Liberdade Imprensa ne’ebé monu iha 03 Maiu ne’e, Expedito Dias informa katak ekipa avaliasaun mundiál sei halo avaliasaun ba Timor-Leste ninia índise liberdade imprensa. “Espera katak liu husi avaliasaun ne’e Timor-Leste ninia indise liberdade imprensa bele mantein no bele sa’e tan”.
Notísia relevante: SEKOMS hakarak hasa’e índise liberdade imprensa iha Timor-Leste
Jornalista: Tomé Amado
Editora: Maria Auxiliadora