DILI, 13 Dezembru 2025 (TATOLI)—Diretór Jerál Arte no kultura, Gil Paulino dos Santos Oliveira, informa prosesu dezenvolvimentu kurríkulu nasionál ba 3⁰ siklu ensinu báziku atu integra tais sai metéria ba ensinu aprendizajen tama ona iha faze finál.
Nia hatutan, esforsu ne’e maihusi liña ministeriál inklui parseiru internasionál no nasionál sira, ne’ebé dedika-an servisu ho voluntariamente hodi konkretiza mehi nune’e tais sai patrimóniu Estadu.
“Ita-nia mehi ida hahú husi hili tais sai hanesan patrimóniu nasionál Timor-Leste, ne’ebé atu integra tán tais sai materia ba ensinu aprendizajen 3⁰ siklu nian iha 2026,” nia dehan liuhusi diskursu iha salaun Xina, Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, Bairru-Pite, ohin.
Tanba, nia dehan, Ministériu Juventude Desportu, Arte no Kultura (MJDAK) liuhusi Sekretáriu Estadu Arte no Kultura (SEAK) servisu hamutuk ho Ministériu Edukasaun (ME) tau ona importánsia no elabora ona matéria didátiku kona-ba tais, atu hatama iha kurríkulu ensinu báziku hodi hanorin estudante terseiru siklu sétimu to’o nonu anu iha 2026.
Tuir nia, iha Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026 nian, Parlamentu Nasionál tau mós orsamentu adisionál ba SEAK hodi haforsa servisu ne’e iha 2026.
“Teknikamente ita-nia prosesu la’o hela, entermu kurríkulu iha ona, maibé depois integra tais ba kurríkulu ita presiza haree iha parte didátiku liuliu rekursu ne’ebé atu fortifika no implementa iha prosesu aprendizajen iha eskola. Tanba ita seidauk iha matenek-na’in ida-ne’ebé hasai kursu espesialidade kona-ba ida-ne’e,” nia dehan.
Nia dehan, parte rua presiza haree hamutuk, aleinde inan soru-na’in sira no mós oinsá prosesu implementasaun iha pedagójiku tuir sílaba no manuál ne’ebé uza atu hanorin iha prosesu aprendizajen.
Gil Paulino dos Santos, apresia ho inan soru-na’in hamutuk 1.700 ne’ebé fó ona sira-nia an hodi kontribui ba prátika tais.
“Ita tama ona iha polítika salva guarda patrimóniu kulturál tais, maibé volume pratikante daudaun ne’e sae ba 1.000-resin. Tan-ne’e, ita fair katak iha 2026 bele to’o 2.000 nune’e bele domina iha teritóriu,” nia dehan.
Iha fatin hanesan, Koordenadór Gabinete Kurríkulu Unidade Nasionál, iha Ministériu Edukasaun, João Maupelu, konsidera integrasaun tais ba kurríkulu nasionál hanesan pasu importante ida ba promosaun identidade kulturál.
“Ita integra tais ba kurríkulu nasionál edukasaun fó kontribuisaun importante ba promosaun indentidade kultura Timor nian, valorizasaun tradisaun no dezenvolvimentu kompetisaun artistika kriativa akadémika no sosiál ba estudante sira,” nia hateten.
Nia akresenta prosesu integrasaun tais liuhusi interdisiplinár tuir área kurrikulár relevante sira, nune’e estudante sira aprende kona-ba modelu, motivu no kór tais, hanesan baze atu dezenvolve abilidade artistika no apresiasaun estetika no pratika simples soru tais ho téknika tradisionál.
Aleinde integrasaun tais iha dixiplina sira, hodi kontribui ba fortalesimentu identidade nasionál, no dezenvolve kompetensia multidimensionál ba estudante sira, ida-ne’e importante ba edukasaun ne’ebé olestiku.
“Iha siénsia sosiál tais sai hanesan patrimóniu kulturál nasionál ne’ebé importante ba identidade komunidade. Tanba ne’e estudante sira sei estuda diferensia tais tuir rejiaun nia, tuir papél iha rituál lia-moris no lia-mate no nia relevansia ba estrutura sosiál Timor nian,” nia esplika.
Koordenadór Kurríkulu ne’e afirma, iha lian tetun no portugés tais hanesan matéria edukativu atu lee, analiza hodi hamosu textur relevante sira.
Enkuantu, iha matemátika tais fó oportunidade atu estuda padraun respetitivu sira, simetrika, forma jeometriu no relasaun proposaun hodi halo aprendizajen matemátika relevante tuir númeru ne’ebé reál.
“Tanba ne’e tais ita haree hanesan oportunidade ekonómiku, integrasaun tais iha edukasaun vokasionál fó oportunidade ba dezenvolvimentu abilidade, pratika inklui téknika soru tais ho dezenvolvimentu tais ne’ebé modernu no promosaun empreendedorismu kultura iha nivel lokál no turizmu,” nia dehan.
Jornalista : Osória Marques
Editór : Cancio Ximenes




