iklan

NASIONÁL, DILI

CNC kontinua prezerva memoria pasada iha edifísiu Sentru Arkivu Balide

CNC kontinua prezerva memoria pasada iha edifísiu Sentru Arkivu Balide

Edifísiu Sentru Arkivu Centro Nacional Chega (CNC). Imajen/Mídia CNC.

DILI, 09 Juñu 2026 (TATOLI)—Centro Nacionál Chega, Intitutu Públiku (CNC, I.P), tersa ne’e, inaugura Sentru Arkivu Dijitalizasaun foun iha Antigu Komarka Balide, atu kontinua prezerva istória no memoria pasada iha períodu 1974 to’o 1999 liuhusi estabelese sentru arkivu dijitalizasaun.

Diretór Ezekutivu CNC, I.P, Hugo Maria Fernandes, hato’o kestaun ne’e bainhira hamutuk ho governante, sosiedade sivíl no parsériu dezenvolvimentu sira halo inaugurasaun ba edifisiu sentru arkivu CNC ho objetivu atu prezerva arkivu dezenvolvimentu sistema dokumentasaun modernu iha Timor-Leste.

“Ojetivu ne’e bazeia mós ba dekretu-lei ne’ebé fó biban ba CNC atu prezerva arkivu. Maibé labele prezerva de’it maibé ita tenke dijitaliza no kuidadu atu fó asesibilidade ba públiku hodi lee no halo peskiza,” Diretór Ezekutivu CNC ne’e informa ba jornalista sira, hafoin halo inaugurasaun ba Sentru Arkivu ne’ebé monu loos iha ámbitu Loron Internasionál ba Arkivu nian,  iha antigu Komarka Balide.

Nia dehan, asesibilidade ne’e ho gratuitamente tanba dokumentu públiku maibé iha regra katak dokumentu balun bele asesu no balun labele asesu tanba sira-nia intensaun hakarak duni fó oportunidade ba ema atu aprende.

𝗣𝗮𝗱𝗿𝗲 𝗝𝗼𝘃𝗶𝘁𝗼 𝗥ê𝗴𝗼 𝗱𝗲 𝗝𝗲𝘀𝘂𝘀 𝗔𝗿𝗮ú𝗷𝗼 𝗳𝗼ó𝗯𝗲𝗻𝘀𝗮𝘂𝗻 𝗯𝗮 𝗘𝗱𝗶𝗳𝗶𝘀𝗶𝘂 𝗦𝗲𝗻𝘁𝗿𝘂 𝗔𝗿𝗸𝗶𝘃𝘂 𝗖𝗲𝗻𝘁𝗿𝗼 Nacional 𝗖𝗵𝗲𝗴𝗮 (CNC) foun 𝗶𝗵𝗮 𝗔𝗻𝘁𝗶𝗴u𝗼 𝗖𝗼𝗺𝗮𝗿𝗰𝗮 𝗕𝗮𝗹𝗶𝗱𝗲, tersa (09 Juñu 2026). Imajen/Mídia CNC.

“Kona-ba sistema dijitalizasaun nian bele ajuda públiku sira halo peskiza ba istória ne’ebé sira hakarak lee, liuliu atu tulun peskizadór sira tanba ita-nia arkivu iha rihun 60-resin. Entaun, ema labele mai buka ida pur ida, ne’e defisíl,” nia dehan.

Nia hatutan, bainhira sira estabelese sistema modernizasaun ba arkivu sira, entaun CNC mós iha lalaok atu proteje liuhusi server no Sistema, ne’e mós fó limitasaun ba ema katak sé mak beke asesu no labele asesu, hanesan dokumentu ne’ebé tama iha klasifikasaun segredu entaun sira nunka fó asesu ba online.

“Iha sentru arkivu ne’e estabelese fasilidade biblioteka no dijitalizasaun nian, maibé ami mós estabele loja ki’ikoan ida hodi fó biban ba vítima sobrevivente sira faan produtu artezanatu, livru no vestuáriu lokál kona-ba istória Timor, osan ne’ebé sira hetan sei rekolla rasik husi sobrevivente sira,” nia dehan.

Tanba ne’e, nia husu ba públiku liuliu joven, estudante no peskizadór sira atu mai asesu arkivu kona-ba istória pasada iha fatin ne’e, hodi aumenta liután sira-nia kunesimentu no nafatin prezerva istória ba jerasaun foun.

“Enkuantu projetu konstrusaun ne’e hahú iha tinan 2024, husi kompañia lokál Nazaret no Kuatrus Kolegas, enkuantu osan husi fundu infraestrutura OJE 2024 no 2025 nian ho montante millaun $1,1 no mós hetan apoiu husi KOICA no UNESCO,” nia hateten.

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru, Agio Pereira, hateten ho laran-haksolok tebes mak ohin nia partisipa iha inaugurasaun ofisiál ba sentru arkivu foun Centro Nacional Chega, I.P nian, infraestrutura ida-ne’ebé reforsa kapasidade nasionál hodi prezerva, proteje no transmite memória istórika Timor-Leste nian ba jerasaun agora no futuru.

“Ohin, ita mós selebra loron internasionál arkivu nian, okaziaun ida-ne’ebé fó hanoin mai ita katak arkivu la’ós de’it sai fatin hodi rai dokumentu sira,” nia dehan.

Primeiru-Ministru Interinu ne’e hateten, liuliu iha nasaun Timor-Leste ne’ebé ninia istória marka ho konflitu, rezisténsia no luta ba autodeterminasaun durante dekada barak, entaun prezervasaun memoria hetan signifikadu ida-ne’ebé kle’an tebes, tanba arkivu públiku iha papel fundamentál hodi harii dame no rekonsiliasaun.

“Arkivu mak bele halo ligasaun entre pasadu no futuru, arkivu mak bele halo ita komprende ita mai hosi ne’ebé atu nune’e bele deside di’ak liután ita hakarak ba ne’ebé,” nia hateten.

Nune’e nia konsidera katak sentru arkivu foun ne’e mós nu’udar pasu importante ida iha modernizasaun jestaun dokumentu iha Timor-Leste.

Iha biban ne’e, Embaixadór Korea ba Timor-Leste, Chang Hayeon, hateten nia sente onradu tebes partisipa iha seremónia inaugurasaun sentru arkivu CNC, I.P, tanba ne’e agradese ba parte hotu-hotu ne’ebé esforsu hodi realiza edifísiu ida-ne’e.

“Nune’e, CNC sei hola papel importante ida hodi prezerva memória istória Timor-Leste nian, atu jerasaun foun sira bele aprende husi esperiénsia pasada,” Embaixadór ne’e relata.

Aleinde ne’e, nia iha esperansa katak fatin ne’e sei sai baze importante ba edukasaun istóriku no dame nian ba iha jerasaun foun sira.

“Realizasaun ba edifísiu sentru arkivu ne’e marka importánsia ba servisu hamutuk entre Governu Timor-Leste no Korea, tanba ne’e sira sei kontinua hamri’ik hamutuk ho Timor-Leste hodi garante sustentabilidade futuru ne’ebé hakmatek,” nia dehan.

Enkuantu, iha atividade inaugurasaun sentru arkivu ida-ne’e prienxe mós atividade dua seluk mak hanesan lansamentu ba espozisaun no semináriu nasionál kona-ba polítika no enkuadramentu jurídiku arkivu no sibernétika.

Jornalista : Alexandra da Costa

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!