OÉ-CUSSE, 25 outubru 2023 (TATOLI – Responsavél Kaixa klandestina ualu (8) iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA), kuarta ne’e, ofisialmente entrega dokumentu sira kona-bá luta rezisténsia nian ba Arkivu Múzeu Rezisténsia Timor-Leste, Institutu Públiku (AMRT, IP) iha salaun madre Dominikana Oé-Cusse.
Programa ne’e hala’o liuhosi seremónia asintura termu entrega hosi responsavél kaixa klandestina ualu ho Diretór Nasionál Arkivu Museolojia AMRT, IP, Mateus Campos Pinto, akompaña hosi Diretór Nasionál Audiovizuál AMRT, IP, Tadeu Amaral Sarmento no Konsellu Veteranu Oé-Cusse.
Notísia relevante: AMRT sei konstrui jardín levantamentu armada iha Aileu
Diretór Nasionál Audiovizuál AMRT, IP, Tadeu Amaral Sarmento, hateten, Arkivu Muzeu hanesan mahon bazea estatutu antigu kombatente ártigu 36 ho 37, prevista kona-bá atu harii arkivu no múzeu ba rezisténsia nian.
Nune’e mós estatutu AMRT rasik harii nu’udar institutu públiku ho karatér espesiál hodi halo tratamentu dokumentu rezisténsia nian, ho misaun ho objetivu atu prezerva memória istória luta Pássabe nian.
“Dokumentu sira-ne’ebé ohin entrega, AMRT sei rai didi’ak, signifika, ami simu hosi ita-bo’ot sira, ami sei haree no rai didi’ak, nune’e istória ne’e labele lakon, tanba funu la’ós kaer kilat de’it maibé ida-idak ho ninia kontribuisaun, tantu hosi frente klandestina, frente armada no frente diplomata, inklui igreja no solidariedade,” ezekutivu ne’e dehan.
Nia orgullu tanba prosesu luta ba independénsia Timor-Leste liuhosi etapa tolu, hahú, hatutan no hakotu maibé aumenta tan ho prezerva, nune’e istória sira nafatin labele lakon.
“Ita nu’udar nasaun ida, iha nia prosesu instória atu sai nasaun, tan ne’e maka Arkivu Muzeu Resisténsia Timor-Leste, hala’o nia servisu rekolla istória rezisténsia ha’u-nia aman sira nian iha tempu liuba,” nia orgull.
Notísia relevante: AMRT rekolla ona dokumentu istórika hosi na’in ba dokumentu 202
Iha biban ne’e, João Tabes, nu’udar responsavél kaixa klandestina iha sub-rejiaun Oé-Cusse, agradese, tanba Governu liuhosi Arkivu Muzeu Rezisténsia Timor-Leste Institutu Públiku, rekolla no rekoñese Oé-Cusse mós partisipa iha luta rezistesia iha tempu pássada.
“Ida-ne’e, katak, ita mós hala’o rezisténsia to’o ukun rasik-an, ne’e duni dokumentu sira-ne’e, ohin ami entrega ona ba múzeu, ne’e para hatudu katak, Oé-Cusse mós envolve iha funu,” nia katak.
Responsavél kaixa klandestina Zona Fitun Mutin A, Andre La’o, hato’o agradese tanba dokumentu hirak-ne’eb’e entrega sai istória ba jerasaun foun sira, katak Estadu ne’e harii liuhosi estratéjia, fakar-ran no mate.
“Ha’u reprezenta estrutura Sekretáriu sub-rejiaun Pante Makasar A ho B, tanba primeiru-véz, liuhosi seremónia ofisiál ne’e, hatudu sinál katak, konsidera ita-nia luta iha Oé-Cusse, durante tempu pássadu”.
Tan ne’e ita -hotu agradese, mezmu uitoan, balun rejista ona iha kombatente, maibé ema balu sei kestiona, katak Oé-Cusse la funu, maibé funu ne’e la’ós kaer kilat de’it mak funu, maibé Oé-Cusse funu ho maneira kakutak de’it.
“Tanba ita simu orientasaun hosi komandu da luta, buka maneira oinsá atu hato’o informasaun no kontribuisaun ba maun-bo’ot sira iha ai-laran, ne’e mak kaixa klandestina hala’o,” nia informa.
Responsavél kaixa klandestina hosi sub-rejiaun Oésilo, Luis de Jesus Neno, informa, tuir loloos dokumentu rezisténsia nian barak, maib’e iha 1999 balu sunu mutuk.
“Dokumentu ne’ebé ohin ami entrega itoan de’it, tuir loloos dokumentu barak, tanba durante ami arisénsia, saida mak ami fó, tenki fó ho guia de marcha, tantu osan, foos, hena no saida de’it ka kilat musan, dalaruma pesolak ne’ebé maka ami fó ba ai-laran ho guia de marcha, maibé iha 1999 sasán barak ba sunu mutuk, hanesan kaseti, fotografia entrega sasán iha ai-laran,”
Tuir nia, mezmu entrega sasán hirak-ne’e ki’ik tebes maibé nia valór bo’ot, hodi hatudu katak povu Oé-Cusse mós partisipa iha luta libertasau nasionál hahú 1975 to’o 1999.
Notísia relevante: Masakre Tumin: “Aviaun INTERFET tama Oé-Cusse, ami hakilar Viva Timor-Leste” (Parte VI—Finál)
Entretantu, reprezenate kaixa klandestina ualu ne’ebé entega dokumenta luta nian ba Arkivu Muzeu Resisténsia Timor-Leste mai hosi, kaixa Anjo São Gabriel, Zona Fitun Mutin A ka Pante Makasar A, João Tabes ho naran kódegu ‘Enak-Aja’.
Agustinho da Costa Lelan ‘Prasa’, Xisto Pereira ‘Nautos’, Marcos Baquin vítima hosi Maskre Tumin ‘Baku’, Mateus A Mendes ‘Lorek’, no Luis de Jesus Neno.
Dokumentu ne’ebé korespondénsia sira hanesan, apelu extra, apelu oan ki’ak, guia de remesa (lista kontribuisaun), emblema bandera CNRT, ho dokumentu sira maka hanesan, kasete mini DV haat (4), objetu rua (2) hanesan espada ida (1) no apararelu fotografia sira hamutuk 46.
Notísia relevante: Mensajeiru “LAFU” salva Oé-Cusse ho karta-lulik iha “sinelus laran” (I)
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editor: Rafael Ximenes de A. Belo




