iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Governu halo lansamentu instalasaun dahuluk ba kabu submarinu iha Bebonuk

Governu halo lansamentu instalasaun dahuluk ba kabu submarinu iha Bebonuk

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão akompaña husi membru Governu, parseiru internasionál no korpu diplomátiku sira realiza serimónia selebrasaun entrega ‘Golden Buoy’ no instalasaun dahuluk kabu submarinu fibra ótika husi Bebonuk-Dili bá Darwin, iha Bebonuk, segunda (24/06/2024). Imajen Tatoli/António Daciparu

DILI, 24 juñu 2024 (TATOLI)—Governu liuhusi Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK), segunda ne’e, realiza serimónia selebrasaun entrega ‘Golden Buoy’ no instalasaun dahuluk kabu submarinu fibra ótika ‘Timor-Leste South  Submarine Cable (TLSSC) iha estasaun aterrajen ka cable landing station (CLS), ne’ebé sei sai pontu koneksaun kabu husi Bebonuk-Dili bá Darwin.

“Eventu lansamentu ba instalasaun dahuluk kabu submarinu ida-ne’e mak prosesu ikus nian husi prosesu naruk ne’ebé la’o tiha ona durante tinan-10 nia-laran. Desde tinan 2014, Governu Timor-Leste hatudu ona nia interrese ba North West Cable System (NWCS) husi VOCUS nian no hakarak atu halo koneksaun iha tinan-rua liubá,” Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Manitelu, hateten, iha Bebonuk.

Governu nia esforsu iha tinan 2016 mak asina nota entendimentu ida entre Timor-Leste no VOCUS no iha tinan 2017 Governu Timor-Leste ho VOCUS asina akordu ida hanaran ‘Option Agreement’, ne’ebé prosesu ida-ne’e kontinua ho asina deklarasaun konjunta ba kooperasaun bilaterál iha dezenvolvimentu projetu ‘TLSSC, Front End Engineering Design (FEED)’.

FEED ba TLSSC nian konkluidu iha tinan 2020 no ikus mai Governu Timor-Leste no Alcatel Submarine Networks (ASN) asina kontratu públiku ida ba dezenvolvimentu ka instalasaun kabu submarinu iha loron 31 maiu 2022.

Notísia relevante : Empreza entrega ona obra CLS kabu fibra ótika iha Bebonuk ba Governu

Hafoin IX Governu Konstitusionál simu pose, iha kedas kompromisu Governu nian husi kompromisu 17 seluk ba tinan dahuluk governasaun mak ‘konklui konstrusaun no instalasaun kabu fibra ótika no garante ligasaun internet ida ho kualidade ba sidadaun sira hotu iha territóriu nasionál’.

“Ohin, ita to’o ona ba faze ida-ne’e hodi hahú lansa ba instalasaun ka koneksaun husi ne’e ba Darwin no hein katak antes tinan 2024 ramata, ita iha ona internet ne’ebé mai husi kabu submarinu ne’ebé ‘Ready for Service’,” nia akresenta.

Permite kapasidade 27 Tbit/s

Hafoin konklui instalasaun, kapasidade ka velosidade internet kabu submarinu fibra ótika ne’e dezeña atubele fornese internet ho kapasidade transfere dadus ho 27 terabit per second ka 27.000 gigabit per second (27 Tbit/s) entre Timor-Leste no Austrália.

“Sé karik bele kompara, bazeia ba estimasaun Autoridade Nasionál Komunikasaun (ANC, sigla portugés), oras ne’e daudaun ita-nia utilizasaun internet iha Timor-Leste pur volta 20-30 Gb/s. Entretantu, kabu ida-ne’e ho kilómetru 607 inklui ho repitedór hitu no iha Branch Unit (BU) 1, ne’ebé dedikadu ba Greater Sunrise no ba repetidór sira, ita fó ona naran husi ita-nia eroi sira iha loron-rua liubá,” Ministru Miguel akresenta.

Notísia relevante : PM asina plaka dedikasaun naran eroi ba repetidór fibra óptika

Iha fatin hanesan, Embaixadór Austrália mai Timor-Leste, Caitlin Wilson, hateten, Embaixadór Austrália iha Timor-Leste, Caitlin Wilson, kongratula ba Governu Timor-Leste nia esforsu durante ne’e, ne’ebé ohin realiza duni mehi ne’ebé povu Timor-Leste hein hela.

“Ha’u hakarak kongratula ba ita-boot sira-nia líder iha momentu istóriku ida-ne’e no estratejia nasionál dezenvolve projetu ida-ne’e sai nu’udar atinjementu estraordináriu, ohin loron ita haree ona ró lori kabu mai rai-maran, inisia instalasaun kabu mai Timor-Leste ohin loron sei kontinua to’o fulan hirak tan mai no sei ramata iha tinan ida-ne’e,” nia dehan.

Esforsu sira ne’e hotu, hatudu pasu importante id aba povu Timor-Leste no eventu ida ne’e hola parte eventu iha sabadu liuba dedika ona repetidór sira ho naran eroi no mártir Timor nian.

Vise Prezidente Unidade Negósiu Solusaun Enérjia ASN, Marc Genot, sente orgullu tanba ohin bele reprezenta ASN iha lansamentu kabu submarinu iha Timor-Leste.

“Konsidera eventu ida-ne’e nu’udar akontesimentu úniku iha ha’u-nia moris bele partisipa konstrusaun dahuluk kabu submarinu telekomunikasaun iha Timor-Leste, ne’ebé nasaun ida-ne’e foin dahuluk atu asesu komunikasaun internasionál fibra ótika ne’ebé nia velosidade internet ne’e a’as,” Marc Genot, tenik.

Nia konsidera, loron ne’e importante tebes tanba kabu submarinu telekomunikasaun proporsiona kapasidade kuaze ilimitada hodi transporte komunikasaun, informasaun ne’ebé komparasaun 99% tráfegu internasionál internet transportadu pur kabu submarinu telekomunikasaun.

Prezensa kabu submarinu ne’e nia impaktu boot tebes ba ekonómiku tanba sei mellora velosidade internet ne’ebé di’ak ba setór oin-oin no interese komum sira seluk.

Jornalista      : Arminda Fonseca

Editora           : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!