DILI, 06 Marsu 2026 (TATOLI)—Ministériu Saúde hamutuk ho Fundu Nasaun Unida nian ba Labarik sira (UNICEF) realiza enkontru konsultasaun tékniku no validasaun rezultadu avaliasaun ba risku saúde ambientál iha Munisípiu hanesan Dili, Viqueque no Lautein.
“Ita-nia enkontru ne’e konsultasaun tekniku no validasaun rezultadu avaliasaun ba risku saúde ambientál iha munisípiu Dili, Viqueque no Lautein. Entaun, objetivu ne’e oinsá ita-nia parseiru no tékniku sira fó hanoin kona-ba ita-nia avaliasaun sira-ne’ebé ita halo iha munisípiu tolu liuliu ba sentru saúde sira-ne’ebé mak iha,” Xefe Departamentu Kontrolu Vector no Saúde Ambiental Ministerériu Saúde, Elizario Soares Lopes, informa ba jornalista sira iha Hotel Timor, ohin.
Nia esplika, Governu fó prioridade ba munisípiu tolu ne’e tanba programa ne’e pilotu ida, entaun udan-anin maka’as fó impkatu ba moras sira hanesan dengue, diarea no Infesaun Vias Respiratória Aguda (IRA), entaun ida-ne’e mak tékniku sira no parseiru sira diskute hamutuk dadus sira-ne’e reflete duni ba evidénsia sira iha munisípiu ne’e ka lae.
“Implementasaun ida-ne’e ita uza ba tempu naruk halo intervensaun hodi hatun taxa moras no mate nian ba futuru,” nia dehan.
Nia informa, munisípiu tolu (3) uluk ne’e tanba programa ne’e pilotu ida no haree mós ba fundu ne’ebé mak iha, entaun tuir pontu de vista sira-nian katak munisípiu tolu ne’e mak sai risku ba impaktu mudansa klimátika ba moras sira-ne’ebé mak ohin mensiona.
“La signifika, ita halo de’it ba munisípiu tolu maibé ba munisípiu sira seluk, ita sei espanda tan ba iha munisípiu sira seluk. Maibé ida-ne’e hanesan pilotu entaun halo uluk ba iha munisípiu tolu,” nia hateten.
Adjuntu Reprezentante UNICEF iha Timor-Leste, Teija Vallandingham, hateten workshop validasaun ohin ne’e importante ida kona-ba avaliasaun risku klima saúde no enkuadramentu preparasaun no resposta ba Timor-Leste.
“Mudansa klimátika la’ós ona ameasa ida-ne’ebé dook, ida-ne’e mak realidade prezente ida-ne’ebé forma saúde no moris-di’ak komunidade nian iha nasaun tomak udan-been ne’ebé la regular. Inundasaun ne’ebé akontese beibeik, kondisaun rai-maran no temperatura ne’ebé sa’e maka’as influénsia daudaun ona padraun moras sira, perturba servisu saúde esensiál sira no afeta populasaun sira-ne’ebé vulneravel liu, liuliu labarik sira,” nia dehan.
Nia haktuir, avaliasaun ida-ne’e reprezenta marku signifikativu ida liuhusi konsulta sira entre instituisaun no munisípiu nasionál sira, fasilidade saúde no komunidade, deskobrimentu sira fornese evidénsia forte kona-ba presaun sira relasiona ho klima ne’ebé sistema saúde hasoru no nesesidade urjente ba asaun preventiva.
“Ita-nia oan sira merese atu moris iha ambiente ida-ne’ebé seguru no saudavel. Importante, serbisu ida-ne’e hakat liu análize. Enkuadramentu preparasaun no resposta ne’ebé propoin tradús evidénsia ba asaun prátika sira hametin alerta antesipada, salvaguarda kontinuidade servisu nian, hadi’a lojístika emerjénsia nian no hasa’e reziliénsia komunidade nian,” nia dehan.
Nia esplika, workshop validasaun avaliasaun risku saúde ambientál ne’e ba UNICEF nia kompromisu atu proteje labarik sira husi impaktu sira-ne’ebé mak aumenta husi mudansa klimátika, hatene katak xoke klimátiku sira afeta desproporsionalmente labarik sira liuhusi aumentu moras diareia, espozisaun ba dengue, infesaun respiratóriu superiór, mánutrisaun no bareira sira atu asesu ba kuidadu.
Tanba ne’e, apoia sistema saúde sira-ne’ebé reziliente ba klima mak esensiál atu salvaguarda sobrevivénsia no dezenvolvimentu labarik nian.
“Workshop ohin nian la’ós de’it kona-ba aprezenta deskobrimentu sira. Ida-ne’e kona-ba validasaun koletiva, propriedade fahe, no momentum ba oin. Ita-boot nia hanoin tékniku, esperiénsia operasionál no koñesimentu kontestuál sei garante katak enkuadramentu ne’e realistiku, prioritizadu no implementavel. Solusaun sira-ne’ebé sentradu iha labarik sei lidera dalan,” nia dehan.
UNICEF elojia Ministériu Saúde ba nia lideransa no rekoñese kontribuisaun valiozu sira husi parseiru sira no traballadór saúde sira iha liña oin ne’ebé halo serbisu ida-ne’e sai posivel.
“Ami mós hakarak hato’o ami nia apresiasaun sinseru ba ami nia doadór, KOICA, ba sira-nia laran luak hodi apoia atividade ida-ne’e no ita la’o ba oin,” nia hateten.
UNICEF iha nafatin kompromisu atu apoia Governu Timor-Leste hodi hametin sistema saúde ne’ebé reziliente ba klima, avansa kapasidade preparasaun, no proteje komunidade vulneravel sira husi risku saúde ne’ebé relasiona ho klima.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Cancio Ximenes




