COVALIMA, 08 marsu 2024 (TATOLI) – Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta, Marcos da Cruz, entrega tratór haat ba grupu agrikultór no ró fiber glass neen ba peskadór iha Covalima.
Marcos da Cruz hatete setór agríkola importante ba vida nasaun, tanba laiha ai-han, ema labele moris, no ida ne’ebé prodús mak agrikultór sira, tanba ne’e Governu nia mehi mak oinsá bele prodús ai-han barak ho nutritiva.
“Ita-nian produsaun [ai-han] ema hotu tenke asesu no nia folin tenke menus atu ema hotu bele sosa no ai-han tenke iha kualidade ne’e sai papél ba MAPPF”, governante hato’o iha ámbitu entrega ekipamentu, iha Tabakolot, ohin.
Nia dehan presiza atu mobiliza agrikultór hodi prodús rasik, tanba haree ba mapeamentu Covalima iha rai tetuk no bokur barak ne’ebé abandonada, tanba ne’e atu hala’o programa refere tenke serbisu hamutuk.
Ministru mós husu ba grupu peskadór ne’ebé simu ró hodi hala’o atividade peska no bainhira fa’an ikan ho presu natoon atu komunidade iha Covalima bele sosa, nune’e bele prevene sira sosa husi rai-li’ur.
“Ita-boot sira mak bele halo atividade peska, tanba ne’e bainhira fa’an nia presu labele karun, nune’e komunidade iha ne’e bele sosa. Labele fa’an kilograma ida ho folin $5 hodi fó ba restaurante sira no lori bá Dili”, nia fó hanoin.
Governante ne’e sujere ba grupu sira ne’ebé simu tratór no ró refere atu kria regra ba utilizasaun ekipamentu sira ne’e no harii grupu koperativa.
Prezidente Autoridade Munisípiu (PAM) Covalima, Miguel Armada Cardoso, hatete nia sei halo jestaun ida di’ak hamutuk ho Servisu Munisipál Agrikultura hodi kontrola ekipamentu refere.
“Servisu agrikultura iha buat balun direta ho PAM, balun sei iha servisu delegasaun territoriál ne’ebé direta ho nasionál. Maibé, hanesan autoridade iha devér no obrigasaun atu kontrola serbisu peska no floresta nian”, dehan.
Peskadora husi Maudemo Alda da Costa Nunes agradese ba Governu ne’ebé disponibiliza ró ba grupu peskadór hodi fasilita sira hala’o atividade, tanba durante ne’e sira peska uza de’it ro tradisionál. Alda hala’o atividade peska dezde 2010.
“Ami halo atividade peska hodi bele sustenta nesesidade uma-laran. Ami-nian lukru ne’ebé hetan ne’e atu haruka oan sira kontinua sira-nian estudu iha ensinu superiór ne’e la to’o no haruka sira tuir de’it kursu, ne’ebé na’in-ida serbisu ona”, nia dehan.
Grupu peskadór neen ne’ebé simu ró ne’e mak We Inan, Welaleti, Wetaba, Maudemo no grupu rua husi aldeia Kulu-Oan rua ne’ebé kada grupu ho nia membru na’in-10.
Iha fatin hanesan, Reprezenta Prezidente Konsellu Munisipál Kombatente Libertasaun Nasionál (CMCLN), Joaquim da Costa, husu ba PAM Covalima bainhira Governu halo atividade sosa de’it ikan husi grupu peskadór sira, nune’e sira bele hetan lukru.
“Ita entrega ona ró fiber glass ba grupu peskadór, bainhira Governu hala’o atividade kontaktu de’it ona mak sira [peskadór], tanba durante ne’e Governu sosa hahán de’it iha restaurante ne’ebé sosa ikan husi loja ne’ebé importa husi rai-li’ur ne’ebé la fresku ona”, Joaquim da Costa sujere.
Aleinde ne’e, nia husu ba prezidente autoridade no Diretór Servisu Munisipál Agrikultura Covalima atu fó atensaun ba setór agríkola tanba bele muda ema nia moris. “Ita hatene Covalima iha nia área pontesiál ba agrikultura, peska no pekuária atu fó moris ba ita-nian komunidade”, dehan.
Prezidente autoridade Miguel Armanda Cardoso konkorda ho rekomendasaun husi konselu veteranu, bainhira hala’o atividade sei sosa ikan husi grupu peskadór sira tanba Ezekutivu disponibiliza ona ró atu hala’o atividade.
Entrega ekipamentu ne’e marka mós prezensa husi Sekretáriu Estadu Peska, Domingos da Conceição dos Santos, Sekretáriu Estadu Floresta, Fernandinho Vierra, no Sekretariu Estadu Dezenvolvimentu Lokál , Materus dos santos Tallo.
Rekorde katak Diretór-Jerál Peska, Akikultura no Jestaun Rekursu Akuátiku, Celestino Barreto, informa antes katak MAPPF hakarak distribui bero 11 ba peskadór sira iha Covalima neen, Ainaro tolu no Lautém rua atu fasilita sira hodi hala’o atividade peska.
Total ró ne’ebé MAPPF sosa iha tinan 2022 hamutuk 110 ho montante osan rihun $500 no ró ne’e ho nia kapasidade PK15. Husi totál númeru ne’e, konsege distribui ona 55 ba peskadór sira iha Dili no Ataúro unidade 14, Liquiçá sia, Viqueque 20, Manufahi neen, inklui Manatuto neen. Ba 2024, Governu tau tan verba rihun $200 hodi sosa tan ró besik 40.
Jornalista: Celestina Teles
Editora: Maria Auxiliadora




