OÉ-CUSSE, 01 abríl 2024 (TATOLI) – Sekretáriu Rejionál ba Asuntu Saúde, Luís de Jesus Neno, fó-sai katak, daudaun ne’e rejista kazu asu tata ema iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA), hamutuk na’in-40 inklui pozitivu ida no negativu na’in-sia.
“Totál kazu asu tata ema iha Oé-Cusse hamutuk 40 ona, hosi kazu 40 ne’e, durante ne’e ita hasai ona amostra (sampel) iha laboratóriu ba na’in-10, nia rezultadu na’in-sia negativu no na’in-ida pozitivu no refere ba Hospital Nacional Guido Valadares, ikus mai mate iha foin dadaun,” Luís de Jesus Neno, ko’alia iha Oé-Cusse, segunda ne’e.
Notísia relevante: INSP-TL introdús matadalan prevene kazu rabies iha Oé-Cusse
Atuál Prezidente Komisaun ba Prevensaun Moras Rabies ne’e, esplika, kazu 40 ne’e akontese dahuluk iha suku Abani, sub-rejiaun Pássabe iha kazu sia (9), depois tún mai iha Oésilo akontese iha suku Usitaqueno kazu rua (2), iha Tumin, suku Bobometo kazu (2) no iha aldeia Oébaha, suku Bobometo kazu rua (2).
Iha sub-rejiaun Pante Makasar, akontese iha sentru saúde Baqui, suku Naimeko kazu (2), sentru saúde Kiumanteko, suku Costa maka akontese kazu iha Oé-Upun, suku Costa no Manuimpena, suku Lalisuk.
“Durante selebrasaun páskua akontese kazu neen (6) iha sub-rejiau Nítibe, ne’ebé kazu 40 ne’e akontese hotu iha sentru saúde lima no sub-rejiaun haat,” Luís de Jesus Neno hateten.
Nia informa, asu ne’ebé maka tata komunidade, iha asu rua, maibé ekipa saúde hasai ona amostra no rezultadu pozitivu, ida tata iha Pássabe ida iha Oé-Upun, suku Costa, sub-rejiaun Pante Makasar.
“Asu sira-ne’ebé maka hetan pozitivu no tata komunidade sira-ne’e, daudaun ekipa saúde observa hela, katak bainhira mosu síntoma ruma, mak foin bele hasai sira-nia amostra, nune’e ita bele deteta iha laboratóriu karik pozitivu, ita bele foti asaun,” nia katak.
Notísia relevante:Vítima 29 ne´ebé asu tata iha Pasabe-Oésilo simu ona vasina Rabies
Nia dehan, atu prevene moras surtu rabies, servisu Saúde Rejiaun Oé-Cusse, daudaun ne’e forma ona ekipa tékniku kada sub-rejiaun sira; iha Pássabe, Oésilo, Nítibe no Pante Makasar, ho asaun ida de’it katak, asu ne’ebé maka tata komunidade presiza hakbesik ba fasilidade saúde, tantu postu saúde no sentru saúde, nune’e bele hetan imunizasaun anti rabies no hetan tratamentu espesiál hosi pesoál saúde sira.
Nune’e mós komisaun servisu saúde, kontinua halo atividade promosaun no sensibilizasaun ba komunidade iha nívél suku no aldeia, atu hasa’e koñesimentu hodi prevene-aan hosi moras rabies ka asu tata.
“Hosi parte agrikultura mós inklui iha komisaun ida-ne’e, sira mós halo ona asaun hodi vasina asu sira iha kada sub-rejiaun, agora sei kontinua la’o hela, bainhira asu sira-ne’ebé hetan ona sona, entaun signifika katak, bainhira asu tata sei laiha transmisaun moras rabies,” nia katak.
Hosi parte saúde nian, kontinua halo promosaun no atende komunidade ne’ebé hetan tata hosi asu, fasilita vasinasaun ema ida tenke hetan vasinasaun dala-lima, nune’e virus ne’ebé transfere liuhosi asu tata labele da’et tán no kontinua moris.
Notísia relevante: MS kria ekipa atu kombate virus Rabies iha Timor-Leste
Antes ne’e Diretór Jerál Institutu Nasionál Saúde Públika Timor-Leste (INSP-TL), Frederico Bosco, hateten, vítima na’in-29 iha Pássabe no Oésilo, ne’ebé asu tata, to’o loron 26 marsu simu ona vasina hosi ekipa Ministériu Saúde no Ministériu Agrikultura no Peska (MAP).
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Evaristo Soares Martins





