iklan

EDUKASAUN, HEADLINE

Lansa ona Website Verifikasaun Faktu atu kombate informasaun falsa

Lansa ona Website Verifikasaun Faktu atu kombate informasaun falsa

Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes, Adjuntu Provedoria Direitu Umanu no Justisa (PDHJ) ba Asuntu Boa Govenasaun, Rigoberto Monteiro, akompaña hosi reprezentante Konsellu Imprensa no parseiru sira hala'o lansamentu ba Website Aliansa Verifikadór Faktu, iha salaun Konsellu Imprensa Dili, kinta (04/12). Imajén TATOLI/Francisco Sony

DILI, 05 Dezembru 2025 (TATOLI) – Konsellu Imprensa (KI), Sekretaria Estadu ba Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), Organizasaun Nasaun Unida ba Edukasaun, Siénsia no Kultura (UNESCO, sigla inglés), no Ekipa Aliansa Verifikasaun Faktu iha Timor-Leste, lansa ohin website verifikasaun faktu ho objetivu atu kombate informasaun falsa sira.

Prezidente Konsellu Imprensa Timor-Leste, António Cesar Mali, hateten lansamentu website verifikafaktus.tl ne’e hanesan plataforma ida hodi kombate informasaun falsa sira ka dezinformasaun, ne’ebé eziste iha Timor-Leste

“Ohin momentu krusiál ba ekosistema informasaun iha ita-nia rai iha era dijitál, iha-ne’ebé informasaun espalla lalais tebes, halo fásil no lais liután ba públiku atu hetan mensajen, opiniaun, no notísia sira, maski ita hotu hatene katak dalaruma buat sira ne’e laloos, nomós falsa no manipulative. Nune’e, website verifikasaun faktu ne’e objetivu atu kombate informasaun falsa sira”, António Cesar Mali hateten iha salaun Konsellu Imprensa, Kintál Boot, ohin.

Prezidente Konsellu Imprensa, Cesar Mali. Imajen Tatoli/Francisco Sony.

Nia hatutan katak Aliansa Verifikasaun Faktu iha Timor-Leste envolve parte hothotu hanesan jornalista, sosiedade sivíl, organizasaun juventude, estudante universitáriu, no indivíduu hothotu ne’ebé hakarak luta hasoru dezinformasaun.

Tuir nia, atu kombate informasaun falsa sira mak liuhusi kooperasaun besik ho UNESCO Jakarta, halo formasaun fact-checker ba jornalista sira, membru asosiasaun jornalista, sosiedade sivíl, organizasaun juventude, no akadémiku sira hamutuk ema 400-resin.

Iha fatin hanesan, Sekretáriu Estadu ba Komunikasaun Sosiál, Expedito Loro Dias Ximenes, hateten Timor-Leste tama ona iha era informasaun sirkula lais liu duké kapasidade umana nian hodi halo verifikasaun.

Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes. Imajen Tatoli/Francisco Sony

Tuir nia, teknolojia intelijénsia artifisiál (IA) haforsa kestaun pozitivu barak bele ajuda produsaun konteúdu ho lalais, analisa dadus, no distribuisaun informasaun. Iha tempu hanesan IA lori risku foun, misinformasaun dezinformasaun falsa espalla lalais, fásil konvense ema atu fiar, no difísil liu atu buka hatene ninia velosidade sira.

“Fenómena hanesan vídeo deepfake, audio falsu, foto inventadu, no testu automatizadu muda opiniaun públika, harahun reputasaun, perturba prosesu demokrasia, no ameasa estabilidade sosiál. Ho akontesimentu sira ne’e prezensa Ekipa Aliansa Verifikadór Faktu la’ós de’it sai komplementár, maibé sai liña frente defeza ba li- loos, hodi fó protesaun ba integridade informasaun iha espasu públiku”, nia dehan.

Hodi salienta katak salienta ekipa verifika faktu iha papél importante tolu ba iha situasaun agora mak garante katak informasaun ne’ebé konsumu husi sidadaun ka públiku katak loos, verfikadu husi fonte notísia ne’ebé loos. Bainhira mákina algoritmu IA prodús konteúdu ida iha de’it minutu balu nia laran, servisu verifikasaun sai vitál liután.

Segundu, dudu literasia dijitál ba publiku. Ekipa verifika faktu konsiensializa sidadaun sira hodi koñese atu separa fonte kredivel no hoax, hatene didi’ak kona-ba manipulasaun dijitál, sai utilizadór dijitál ne’ebé krítiku.

“Terseiru, hametin konfiansa. Iha ekosistema mídia, ‘Konfiansa ka Trust’nu’udar kapitál prinsipál. Sé lahó mekanizmu verifika faktu, mídia sei lakon kredibilidade, instituisaun sei lakon lejitimidade, no ita-nia públiku, sidadaun, hotu lakon husi orientasaun ne’ebé loos”, nia dehan.

Nia akresenta katak SEKOMS iha kompromisu forte atu halo parseria ho ekipa verifika faktu hodi verifika faktu no asegura nafatin espasu informasaun nasionál moos, akuradu no seguru. Bele ajuda SEKOMS hodi garante katak informasaun ofisiál Governu nian sai nesesidade dahuluk, no haforsa lejitimidade no transparénsia iha Governu nian.

Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes, Adjuntu Provedoria Direitu Umanu no Justisa (PDHJ) ba Asuntu Boa Govenasaun, Rigoberto Monteiro, akompaña hosi reprezentante Konsellu Imprensa no parseiru sira hala’o lansamentu ba Website Aliansa Verifikadór Faktu, iha salaun Konsellu Imprensa Dili, kinta (04/12). Imajen TATOLI/Francisco Sony

Ekipa verifika faktu sai parseiru estratéjiku ba jornalista no redasaun mídia hodi dudu padraun profisionál. Ekipa verifika faktu ativu halo protesaun husi manipula dijitál, tanba sidadaun baibain sai vulneravel ba misinformasaun IA.

“Prezensa ekipa verifika hanesan komponente importante no aliñamentu ba polítika rejionál ASEAN dijitál Master Plan, nunee ba oin sai parseiru estratéjiku Governu nian. Tanba ne’e, Governu, mídia, akademista, no sidadaun sira koopera. Ita presiza kria padraun verifikasaun ida forte, haforsa jornalista sira-ninia kapasidade kona-ba deteta manipulasaun ho baze husi IA, no haforsa kooperasaun iha liña setorál hodi reziliente ba informasaun falsa ka hoax”, dehan.

Governu ne’e realsa katak iha era IA, lia-loos la mai rasik, tenke liuhousi peskiza, bele komprova duni, no presiza iha protesaun. Ekipa verifika faktu hanesan forsa liña prinsipál iha prosesu luta ba lia-loos.

“Mai ita apoiu rame-rame servisu profisionál, independente, no ho integridade aas husi ekipa verifika faktu hodi asegura kualidade demokrasia no defeza informasaun ita-nia nasaun nian”, konklui.

Jornalista: Arminda Fonseca 

Editora: Maria Auxiliadora 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!