DILI, 23 de janeiru 2023 (TATOLI)–Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, tersa ne’e, lansa projetu ida hanaran “Projetu Pilotu ba protesaun saúde hasoru moras dengue iha Timor-Leste”.
Iha lansamentu ne’e akompañadu hosi Governu Xina liuhosi Prezidente GX Foundation, Leung Chung-Ying, Embaixadór Xina iha Timor-Leste, Wang Wenly, no Vise Ministru Saúde Primeiru no Segundu, José dos Reis Magno no Flavio Brandão.
Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, hato’o agradesimentu ba GX Foundation ho nia kompromisu hodi ajuda setór saúde iha Timor-leste ho programa pilotu ba kombate susuk no moras dengue.
“Iha novembru 2023 liubá, Chung-Ying vizita Timor-Leste no hala’o estudu ida oinsá esplora no GX Foundation bele ajuda ita-nia sistema saúde, depois kovesrsa ho profisionál saúde no altu funsionáriu Governu nian bele to’o ekipamentu ba protesaun ita-nia povu iha fatin ne’ebé susuk moris bá, Susuk buat kiik maibé maiór ida-ne’ebé hamate,” Xefe Governu hateten liuhosi diskursu iha Palásiu das Cinzas, Caicoli.
Xanana hateten, malária elimina ona iha 2018 maibe moras dengue kontinua barak no labarik sira sai vulnerável, tanba ne’e mak programa ida-ne’e olistiku atu salva moris.
“Ita iha sorte, GX Foundation eskolla Timor-Leste sai primeiru ba atu kombate dengeu ba programa mitigasaun depois de sai testadu iha nasaun parseiru sira. Oferta GX Foundation ba asistensia umanitária hanesan prátika ajuda ba ita hodi redús risku dengue ne’e hanesan pasu pozitivu ba ita-nia parseria,” nia dehan.
Prezidente GX Foundation, Leun Chung-Ying, hateten hosi apoiu ba “projetu Pilotu ba protesaun saúde hasoru moras dengue iha Timor-Leste” ne’e, mak projetu ida-ne’e marka inísiu signifikativu ida hosi parseria ida-ne’ebé forte.
Iha lansamentu ne’e, GX Foundation entrega ekipamentu asisténsia ba Ministériu Saude Timor-Leste konstitui hosi fornesimentu tonelada 10 inklui kilograma teste lalais 50,000, rede kama 500, ahi-oan mosquitu 2,600 no surat-tahan aviaun 30,000 ba instalasaun médiku 360 inklui ospitál hotu-hotu, sentru saúde komunitária no postu saúde sira iha Timor-Leste.
Programa ne’e realiza ho objetivu atu hamenus mitiga prevensaun dengue no moras ne’ebé transmite ba moras seluk no mós redús populasaun susuk atu moris.
“Ema barak iha mundu tomak hanoin kona-ba moras dengue. Sudeste Aziatiku mak rejiaun ida-ne’ebé vulneravel. Atu hato’o amizade no ho espíritu fahe “Gong Xiang” iha lian Xina, Fundasaun GX implementa hela projetu ida-ne’ebé kompreensivu no iha nivel nasionál iha Timor-Leste atu ajuda kombate moras dengue,” nia hateten liuhosi ninia diskursu.
Ekipamentu hirak ne’e hanesan aproximasaun olistiku ida-ne’ebé dezeña atu halo diagnóstiku sedu, prevensaun no protesaun ba edukasaun saúde iha komunidade lokál sira.
Nia garante, komponente oioin hosi aproximasaun ne’e hetan ona teste ho susesu iha Xina, Timor-Leste mak nasaun dahuluk ne’ebé lansa programa tomak.
Timor-Leste agora iha membru funsionáriu GX Foundation hamutuk na’in-18 no voluntáriu sira inklui tradutór péritu na’in-tolu (3) hosi Universidade Siénsia no Teknolojia Macau, no ida-ne’e mak delegasaun boot liuhosi GX Foundation ne’ebé ami implementa ona iha nasaun parseiru sira.
Fundasaun GX hanesan ONG privadu Xina, kontente atu kontribui ba esforsu saúde públika Governu Timor-Leste nian dezde relasaun entre Xina no Timor-Leste ho parseria estratéjika kompreensivu fulan haat liubá to’o ohin loron, iha loron 23 fulan-setembru 2023.
Vice Ministru Saúde, José dos Reis Magno, informa unidade lampu no fita ba kombate susuk dengue sei distribui ba unidade ospitalár no dentru saúde sira iha rai-laran.
“Ministériu Saúde Timor-Leste hetan tan apoiu hosi GX Foundation ekipamentus sira oinsá kombate hasoru moras dengue iha ita-nia rain. Tanba iha 2023 liuba ami deteta kazu dengue hamutuk 1953, tanba ne’e mak ho apoiu ohin ne’e hanesan kampaña boot ida no atu mitiga dengue.” Vice Ministra Saúde, José dos Reis Magno, hateten iha serimónia lansamentu “Projetu Pilotu kona-ba protesaun saúde hasoru moras dengue iha Timor-Leste” iha Caicoli.
Governante ne’e hateten, iha tempu udan moras dengue aumenta tanba susuk barak, ne’eduni ho ekipamentu sira-ne’e bele proteje no mitiga susuk dengue.
Vise ministru mos hato’o nia agradesimentu ba Governu no povu Xinés ne’ebe bele fó doasaun ekipamentu ba povu Timor-Leste.
Jornalista : Jesuína Xavier
Editór : Cancio Ximenes