iklan

JUSTISA, HEADLINE

PDHJ husu entidade hotu hafoun kompromisu hodi respeita ba direitu umanu

PDHJ husu entidade hotu hafoun kompromisu hodi respeita ba direitu umanu

Prevedoria Direitus Humanus no Justisa organiza loron Mudial ba Direitus Humanus ba dala-76 tinan nee iha Timor Plaza. Foto Natalino Costa.

DILI, 10 dezembru 2024 (TATOLI) – Prevedór ba Prevedoria Direitus Humanus no Justisa (PDHJ), Virgílio Guterres, husu ba entidade Estadu sira hotu atu hafoun kompromisu hodi respeita ba direitus umanus.

”Komemorasaun direitus umanus ba dala hitu nulu resin neen, momentu ida-ne’e ba deklarasaun universál direitus umanus ninian. Ita hotu, entidade hotu hafoun ita nian kompromisu atu hasees ita-nia aan husi abuzu poder, hasees ita-nia aan husi korrupasaun no hasees ita-nia aan husi hahalok ida ne’ebé ke hamosu violasaun direitus umanus ba ema seluk no mós ba sidadaun hotu”, Virgílio Guterres hateten iha nia intervensaun durante komemorasaun Loron Mundiál Direitus umanus ba dala 76 ne’ebé hala’o iha Timor Plaza, tersa ne’e.

Nia dehan, tema ba loron mundiál direitus umanus “O nia direitu, ha’u nia dever” .

“Komemorasaun ne’e balu hakarak halo reflesaun, entaun halo reflesaun ba, maibé tempu ona atu hametin ita nia kompromisu, atu defende direitus humanus, tuir ita-nia konstituisaun no lei haruka, tuir ita-nia vontade ne’ebé espresa liuhusi ratifikasaun dokumentu internasionál sira ne’ebé ita-nia Parlamentu ratifika desde 2003, tempu ona atu hametin liután ida-ne’e”, nia adianta.

Nia dehan, tinan ida-ne’e komemora iha situasaun ida ne’ebé realidade sosiál hatudu katak ita-nia sosiedade barak liu kontinua sofre tanba sira-nia direitu ekonomia, sosiál no kultura ne’ebé kontinua sai violadu tanba desizaun polítika ne’ebé ita-nia Estadu no Governu halo.

“Hanesan tinan ida ka tinan rua liu ba, kazu eviksaun iha Dili laran, Baucau no  iha fatin espasu públiku kontinua lao. To’o agora komuniadde balun seidauk hetan fatin apropriadu ba sira no labarik barak mak afetadu tanba la hetan asesu ba edukasaun no sira tenke fila fali ba iha munisípiu”, nia afirma.

Prevedór preokupa edukasaun iha munisípiu sira afetadu, hafoin Governu deside la hanaruk profesór kontratadu sira-nia kontradu, desizaun Governu ida-ne’e hakarak halo reforma, maibé nia impaktu ne’e halo eskola barak nia prosesu aprendijazen perturba.

Guterres fundamenta iha setór saude, pretasaun servisu hatudu ladun di’ak, komunidade sira sente afetadu, tanba problema iha rekursu no mós problema ai-moruk ne’ebé falta, ida-ne’e hatudu sidadaun barak nia direitu ekonomia sosiál seidauk iha.

“Tanba ne’e Governu tenke tau matan ba asuntu protesaun direitus humanus nian, liu husi komemorasaun, apela ba entidade públiku sira no Estadu atu responsavel ba ezekusaun polítika públika nian, tenke tau atensaun oinsá hakonu ita-nia povu nia direitu ekonomia sosiál”, nia dehan.

Iha biban ne’e, prevedór mós apresia ba hothotu ninian kontribuisaun ba komisaun organizadora ba komemorasaun loron mundiál ida-ne’e.

Iha fatin hanesan, Komisáriu  Komisaun Anti-Korrupasaun, Rui dos Santos, fó parabens ba funsionáriu PDHJ tomak ne’ebé dedika sira-nia aan to’o ohin, loron.

“Sé funsionamentu sira ne’e lao ladún di’ak, sidadaun ida ba trata nia dokumentu loron ida ka rua, semana rua ka tolu maka foin foti ezemplu ki’ik ema ba trata nia pasaporte, loron ida nian tenke kumpre labele to’o fali semana ida rua ka tolu, oinsa mak funsionamentu ba atendimentu tenke la’o ho di’ak hodi garante direitu ba sidadaun sira”, nia haktuir.

Prezidente Komisaun Funsaun Públika, Agostinho Letencio de Deus mós haktuir, kona-ba direitu sidadaun ba administrasaun públiku ne’e importante atu garante sidadaun sira-nia direitu tanba ne’e Funsaun Públika hahú introdús polítika reforma  administrasaun públika, oinsa mak atu dezenvolve ba administrasaun Públika hodi garante sidadaun nia direitu asesu ba atendimentu loron iha admistrasaun públika.

“Ita labele hanoin katak Administrasaun Públika, ita labele hanoin saláriu di’ak tanba ita-nia konstrusaun  Estadu lao di’ak saida maka ita bele halo ba ita-nia sidadaun sira atu garante sira-nia direitu”, nia konklui.

Jornalista: Natalino Costa

Editór : Zezito Silva

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!