DILI, 27 Marsu 2025 (TATOLI)-Asosiasaun estudante Timor-oan iha Japaun (AETJ) organiza semináriu webinar online, ho Sekretáriu Estadu Toponómia Organizasaun Urbana (SEATOU) inklui sosiedade sívil ho tema “Urbanizasaun inkluziva iha Timor-Leste: aborda kona-ba protestu polítika no povu”, iha salaun enkontru Ministériu Asuntu Administrativu (MAE), Kaikoli, Dili, ohin
Objetivu husi webinar online ne’e mak atu fó kontribuisaun hanoin liuhusi diskusaun akadémiku no sensivél kona-ba problema sosiál iha Timor-Leste kona-ba kontestu atuál ba prosesu dezenvolvimentu urbanizasaun dezorganizadu iha kapitál inklui rejiaun administrativa sira-ne’ebé sai preokupasaun no kritíka husi sosiedade sívil sira.
Sekretáriu Estadu Toponómia Organizasaun Urbana (SEATOU), Germano Santa Brites Dias, hanesan oradór primeiru hateten katak serbisu ne’ebé SEATOU halo hamutuk ho ekipa konjunta mai no bazea ba enkuadramentu legál.
“Ita mai kedas ho dekretu lei nú. 46/2023 28 jullu ko’alia kona-ba orgániku IX-Governu konstituisionál, sita ba pontu hotu, dahuluk, kona-ba poder lokál, daruak dezentralizasaun administrativa datolu, apoiu ba organizasaun komunitária sira, dahaat, promove dezenvolvimentu lokál, dalima, organizasaun no ezekusaun prosesu eleitorál ba STAE, daneen, promosaun ba hijiene ordem públiku, ikus liu mak klasifikasaun no konservasaun ho valór estadu liuliu arkivu nasionál,” SEATOU informa.
Governante ne’e mós esplika, “Servisu sira ne’e iha SEATOU nian hala’o tuir dekretu lei nú. 49/2023, 23 agostu, kona-ba orgániku administrasaun Estatál, iha ne’ebá iha artigu 70 Sekretáriu Estadu Toponómia Organizasaun Urbana, hodi ezerse nia funsaun segundu mak SEATOU konseitu kona-ba kargu no poder ne’ebé Ministériu Estatál delega ba”.
Enkuantu poder no kompeténsia ne’ebé iha, SEATOU hala’o bazeia ba delegasaun husi Ministériu Administrasaun Estatál (MAE). Delegasaun hirak ne’e sei permite hala’o lalais prosesu dezenvolvimentu administrativa kona-ba prestasaun bein-servisu públiku iha área ijiene ordem públiku.
“Ho objetivu atu fornese servisu públiku iha área hijiené ordem públiku, toponómia, jestaun ba lixu, sólidu urbanu, jestaun ba zona estasionamentu, tuir nia tempu no jestaun merkadu”, nia hatete.
Autoridade ne’e akresenta, responsabilidade xave husi servisu SEATOU nian liuliu ligadu ho hadi’a sidade ne’ebé moos. “Bazeia ba kompeténsia ne’ebé atribui ona mai ha’u, ha’u foka liu ba asuntu tolu ne’ebé importante tebes, hanesan; foku liu ba polítika toponómia no urbana, halo supervizasun ba atividade rekolla lixu no mós resiklazen ba lixu ne’e rasik,” nia haktuir.
Respeita Direitus umanus
Iha fatin seluk, Asosiasaun Direitus Umanus, Feliciano da C. Araújo, hanesan oradór daruak,hakarak koloka direitu povu nia moris liga ba urbanizasaun ne’ebé mak justu. Iha parte ida-ne’e atu haree, liuliu servisu sira ne’ebé maka membru Governu, Sekretáriu Estadu halo, tuir nia, lamentasaun la’ós de’it husi sosiedade sívil maibé mós husi komunidade, tanba ne’e HAK hato’o mós buat balu para bele tau ba iha konsiderasaun.
“Ha’u hanoin ita ko’alia kona-ba urbanizasaun ne’e, iha Timor-Leste ne’e klaru katak uainhira ita refleta fila-fali tempu Indonézia nian, ita hakarak nia koloka ba buat ida-ne’ebé mak bele fó benefísiu ba ita-nia povu”, nia konsidera.
Sosiedade sívil ne’e dehan, tanba ekonomikamente, fundu ba finansiamentu no edukasaun ne’e, partilla hotu iha kapitál, tanba ne’e mak komunidade sira barak mak mai konsentra iha kapitál hodi buka moris. Maibé, nia mós louva ho atividade urbanizasaun, tanba fó efeitu dezenvolvimentu ba nasaun.
Enkuantu sosiedade sivíl sira mós ladun satisfaz ho asaun, mekanizmu ne’ebé SEATOU ho ekipa konjunta halo ba negosiante ambulante sira iha merkadu Malinamok Kampung baru no Fatuhada, sira husu atu utiliza mekanizmu seluk ne’ebé di’ak no respeita Direitus umanus.
Husi lamentasaun no kritítika hirak ne’ebé akontese iha webinar online ne’e, SEATOU argumenta katak, mekanismu ne’ebé utiliza ne’e loos tanba, komunidade lakohi koopera ho di’ak. Antes ne’e mós fó ona avizu ba komunidade sira inklui mós fó notifikasaun, maibé nafatin laiha koopera, entaun tenke uza mekanismu ne’e.
“Aleinde ne’e kona-ba alargamentu Estrada públiku, ne’e atu asegura okupasaun komunidade nian ba espasu públiku, nune’e labele mosu engrafamentu inklui inundasaun. Purtantu SEATOU mós apoiu munisípiu hotu-hotu atu halo monitorizasaun ba avaliasaun liuhusi inspesaun direta no indireta iha territóriu hodi observa problema hirak-ne’ebé iha ligasaun ho lixu, inundasaun, okupasaun espasu públiku no haki’ak animál livre iha komunidade nia leet”, nia reforsa.
Entretantu, atividade semináriu webinar online ne’e, hetan partisipasaun husi SEATOU no ekipa, Diretór Jerál Terras no Propriedade, Diretór Jerál Abitasaun no Urbanismu, sosiedade sivíl no mós estudante Timoroan iha nasaun estranjeiru hanesan, Japaun, Xina, Vietname, Malázia, Filipina no Korea.
Jornalista: Alexandra da Costa
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo