Husi : Felisberto de Carvalho
Ba Timor-Leste, independénsia la’ós prezente ida; ida-ne’e hetan liuhosi terus, sakrifísiu, no fiar ne’ebé metin. Figura uitoan de’it maka enkarna viajen ne’ebá ho kbiit hanesan Xanana Gusmão. Maibé, ninia legadu boot liu karik la’ós vitória sira iha pasadu, maibé bolun morál ida ne’ebé kontinua atu rezoan: responsabilidade sidadaun ida-idak nian atu serbí, harii, no fó fila fali.
Iha era ne’ebé ema barak husu saida mak estadu bele oferese—serbisu, ajuda, fasilidade—Xanana nia liafuan rona hanesan kompas morál ne’ebé orienta nasaun nia diresaun. Liberdade la’ós luta nia rohan, maibé obrigasaun ida nia inísiu. Barani ne’ebé uluk reziste ba kolonializmu agora tenke hamoris fali atu kombate dependénsia, baruk-teen, no apatia sosiál.
Jerasaun Timor-Leste ida-idak hetan eransa ba buat rua: orgullu ba luta no responsabilidade atu kontinua luta ne’e. Ida uluk mak hahoris ukun-an, segundu mak sei determina nasaun nia futuru.
Ohin loron, Timor-Leste la luta ona hasoru kolonializmu, maibé hasoru dependénsia no lakon sentidu responsabilidade. Krítika ba governu—husi ritmu dezenvolvimentu ne’ebé neineik to’o redusaun finansiamentu Fundu Petrolíferu—ne’e lejítimu no nesesáriu. Maibé, problema nia abut klean liu: oinsá ita haree nasaun ne’e. Ita hotu haree nafatin dezenvolvimentu hanesan responsabilidade ida ne’ebé fahe, la’ós de’it asuntu governu nian?
Xanana nia filozofia kona-ba sidadania konvida ita atu imajina fali signifikadu nasionalidade nu’udar bolu koletivu—la’ós relasaun vertikál entre povu no ukun-na’in sira, maibé akordu orizontál entre sidadaun sira. Nia ezije mudansa iha perspetiva: hosi ezije ba fó, hosi simu ba kontribui.
Iha nia diskursu sira, dalabarak Xanana kombina polítika ho poezia—realismu funu-na’in nian ho ternura aman nasaun nian. Ninia bolu hanesan ho John F. Kennedy nia liña lendáriu: “Labele husu saida maka Estadu fo mai ita, husu saida maka ita fo ba Estadu.” Maibé iha kontextu Timor-Leste nian, signifikadu mak espirituál no ezistensiál liu.
Ba nasaun ne’ebé moris husi rezisténsia, servisu la’ós laran-luak, maibé identidade. Rezisténsia ne’ebé liberta pátria agora tenke transforma ba solidariedade. Revolusaun loloos la’ós ona iha kampu funu nian, maibé iha ninia sidadaun sira-nia fuan no hahalok.
Ekonomia morál patriotizmu nian ezije atu ita haree estadu la’ós hanesan fornesedór, maibé hanesan espellu étika koletiva nian. Korrupsaun la’ós de’it funsionáriu sira nia sala, maibé reflesaun ida hosi ita-nia toleránsia sosiál. Indiferensa la’ós neutralidade, maibé forma ida hosi komplisidade silensiu. Iha kontestu ida-ne’e, responsabilidade sívika sai hanesan forma rezisténsia foun ida—kontra estagnasaun, pesimizmu, no degradasaun morál.
Xanana halo parte iha jerasaun ne’ebé forja hosi ahi luta nian, aprende lidera iha ai-laran no foho, la’ós iha aula laran (universidade). Jerasaun foun ohin loron nian moris iha era ida ne’ebé diferente—pasífiku, dijitál, globál—maibé dezafiu sira la menus maka’as: dezempregu, dezigualdade, no krize diresaun nian.
Halo ponte ba jerasaun rua ne’e la’ós kestaun nostaljia nian, maibé kestaun edukasaun morál nian. Xanana nia espíritu tenke halo parte iha edukasaun sívika: hanorin katak patriotizmu la’ós de’it dada bandeira, maibé mós kuda ai-oan, selu taxa, respeita lei, no serbí ema seluk. Universidade sira tenke produz la’ós de’it graduadu sira, maibé guarda sira integridade nian. Mundu negósiu nian tenke buka la’ós de’it lukru, maibé valór sosiál.
Iha era ne’ebé nasaun barak dadur ho populizmu no egoízmu polítiku, Timor-Leste bele fó ezemplu: katak independénsia loloos la’ós de’it kona-ba soberania territoriál, maibé soberania morál.
Timor-Leste sei iha prosesu atu sai nasaun kompletu. Fundu Petrolíferu, konstituisaun, no demokrasia maka fundasaun esensiál sira—maibé lahó virtude hosi nia sidadaun sira, sira la’ós buat seluk maibé estrutura sira ne’ebé laiha klamar. Pergunta, “Saida maka ita-boot fó ona ba ita-boot nia rain?” la’ós atu kondena, maibé atu fanun konxiénsia koletiva.
Servisu la signifika kaer kargu. Servisu signifika mantein onestidade, servisu ho fuan, no asume responsabilidade sosiál. Bainhira sidadaun sira atua ho integridade, governu aprende atu banati tuir. Bainhira komunidade sira la’o hamutuk, polítika sira sai efetivu. Bainhira profesór sira, agrikultór sira, enfermeiru sira, no soldadu sira haree sira nia serbisu hanesan forma ida servisu nian, nasaun ne’e pulsa ho dignidade.
Kapítulu tuirmai hosi viajen Timor-Leste nian sei la determina hosi petróleu ka ajuda hosi rai-li’ur, maibé hosi imajinasaun sívika hosi ninia povu rasik. Filozofia Xanana Gusmão nian la’ós slogan pasadu nian—ne’e hanesan espellu prezente nian.
No pergunta ne’e nafatin rezoan: Saida maka ita-boot fó ona ba rai ne’ebé fó liberdade ba ita-boot? Se sidadaun ida-idak husu ba sira-nia an rasik pergunta ne’e loron-loron, entaun promesa independénsia nian—justisa, dame, no prosperidade fahe—sei realiza duni. La’ós de’it hosi líder sira, maibé hosi sidadaun hotu-hotu ne’ebé hili atu fó, la’ós ezije.




