iklan

NASIONÁL, INTERNASIONÁL, DILI, OPINIAUN, POLÍTIKA

Timor-Leste : “Together We Rise” – Uza oportunidade ASEAN ho dezafiu burokrasia no fiskál

Timor-Leste : “Together We Rise” – Uza oportunidade ASEAN ho dezafiu burokrasia no fiskál

Henriqueta Maria da Silva

Husi : Henriqueta Maria da Silva, Adjunta Xefe Casa Civil Prezidénsia Repúblika

Nu’udar nasaun foun liu iha Sudueste Aziátiku tan ofisialmente sai ona membru ASEAN, Timor-Leste agora la’o ona iha dalan ida ne’ebé determina nia futuru. Ho adezaun ba ASEAN ne’e loke ona odamatan ba oportunidade ekonomia no polítika ne’ebé antes ne’e laiha. Iha sorin seluk, nasaun ne’e hasoru dezafiu burokrasia no fiskál ne’ebé boot. Maibé ho motto “Together We Rise” Timor-Leste iha oportunidade atu ultrapasa dezafiu sira-ne’e ho solidariedade nasionál, hodi konsidera hanesan luta hamutuk ida.

Paradoks Nasaun petrolíferu: Fundasaun ka baze ne’ebé seidauk metin

Realidade Timor-Leste nu’udar nasaun ne’ebé depende ba fundu petrolíferu, nu’udar baze fundamentál ba dezenvolvimentu. Osan ne’ebé governu utiliza ba halo dezenvolvimentu, 80% liuhusi Fundu Petrolíferu, halo dependénsia estrututurál ne’ebé todan. Fenómenu “Dutch Disease” halo setór naun-petrolíferu hanesan agrikultura no turizmu ladún la’o, akotense iha momentu ne’ebé nasaun ne’e tenke kompete iha merkadu livre ASEAN nian.

“Kontestu fundamentál ida-ne’e mak sai paradoks,” katak “Osan husi mina finansia dezenvolvimentu, maibé iha momentu hanesan halo ita-nia ekonomia vulnerável no la kompetitivu. Ho osan mina husi Kampu Bayu-Undan ne’ebé menus ona no projetu Greater Sunrise nian seidauk hahú, urjénsia atu diversifika ekonomia la’ós ona opsaun de’it, maibé nu’udar nesesidade nasaun nian atu sobrevive.”

Teste burokrasia nian: Orsamentu nu’udar espellu ba kapasidade

Iha kontestu fiskál ne’ebe sai dezafiu boot, burokrasia nia kapasidade teste liuhosi prosesu orsamentu. Dezafiu krítiku balun ne’ebé sai bareira ba efetividade dezenvolvimentu nian:

  1. Gastu Rútina Dominante: Parte boot orsamentu nian atus 60-70% ba selu funsionáriu no operasaun rútina, halo espasu fiskál ki’ik tebes ba gastu kapitál ne’ebé produtivu.
  2. Kapasidade Ezekusaun Menus: Ministériu barak susar atu utiliza orsamentu ne’ebé aloka ona ba projetu estratéjiku, halo velosidade dezenvolvimentu la’o ho neineik.
  3. Planu Fragmentadu: iha lakuna entre planu estratéjiku, orsamentu no jestaun rekursu umanu, dalabarak falta osan no espesialista ba halo programa foun sira, inklui programa sira-ne’ebé atu prienxe kompromisu Timor-Leste nian nu’udar membru ASEAN.

Ita-nia kargu no servisu dobru, sai úniku tebes, tan ita-nia burokrasia sei konsolida, maibé ita tenke tuir ona rejimentu no rekizitu internasionál sira ne’ebé presiza kompleta nu’udar nasaun membru husi ONU, OMC, CPLP, g7+, no agora ASEAN. Kada nasaun membru tenke kumpri regra no regulamentu atus ba ratus no obrigatoriamente halo relatóriu ne’ebé presiza tebes kapasidade téknika aas.

Together We Rise: Oportunidade ASEAN nu’dar dalan foun

Iha kontestu ida-ne’e, nu’udar membru, ASEAN oferese esperansa balun. Oportunidade sira-ne’ebé ASEAN lori bele sai katalizadór hodi bele hasoru dezafiu estratuturál sira-ne’ebé Timor-Leste enfrenta.

  1. Integrasaun ekonomia nu’udar motór ba diversifikasaun: Asesu ba merkadu ho ema millaun 600 sai insentivu boot ida atu diversifika esportasaun liuhusi kafé no produtu sira seluk. Komunidade Ekonomia ASEAN (AEC) bele atrai Investimentu Direta husi Li’ur (FDI) la’ós de’it ba setór mina no gás, maibé mós ba agrikultura, turizmu no indústria kriativa sira seluk.
  2. Kooperasaun kapasidade nu’udar solusaun burokrasia nian: Programa asisténsia téknika no formasaun husi nasaun ASEAN sira ne’ebé sira-nia kapasidade dezenvolve liu, hanesan Singapura no Malázia, bele direta ajuda ona frakeza burokrasia Timor-Leste nian. Nune’e, bele sai oportunidade ida atu harii kapasidade tékniku iha planu estratéjiku, jestaun projetu no negosiasaun internasionál.
  3. Konetividade infraestrutura atu halais dezenvolvimentu: Envolvimentu iha Master Plan on ASEAN Connectivity (MPAC) bele ajuda Timor-Leste hasoru defisiénsia iha infraestrutura ho atrai fundu no esperiénsia ba halo dalan, portu no infraestrutura dijitál sira.

Together We Rise: Servisu hamutuk ba rezultadu

Vizaun Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão nian kona-ba “revolusaun mentalidade” iha burokrasia, ne’ebé fó atensaun boot ba integridade, orientasaun ba kualidade, no serbí povu no estadu, ho “labele husu ba Estadu atu fó’, maibe, saida mak ó sei fó ba Estadu” sai relevante tebes. PM nia apelu ba burokrasia atu “servisu ba interese povu nian” mak fundasaun filozófika ne’ebé loos.

Together We Rise signifika katak ita sira boot, kiik, funsionáriu públiku no povu tomak, tenke servisu hamutuk. Ita sei bele hasoru dezafiu ASEAN nian, se ita-nia nasaun estabelese duni solidariedade no kooperasaun mútua ba dezenvolve nasaun nian.

Maibé, pergunta mak: Oinsá atu transforma mensajen morál nobre ida-ne’e ba reforma burokrasia ne’ebé konkreta no matenek? Oinsá atu realiza akontabilidade ba rezultadu no planu ne’ebé integradu iha sistema ida-ne’ebé sei hakat ho difikuldade atu utiliza osan no koordenasaun entre-instituisaun?

Together We Rise: Nu’udar hili ka opsaun ida estratéjiku

Sai membru ASEAN ba Timor-Leste la’ós meta finál, maibé etapa foun  ida ba prova hirak-ne’ebé luta nain no gosta dezáfiu. Susesu la automatikamente akontese.

Xave ba susesu Timor-Leste nian depende ba ita-nia kapasidade atu utiliza ita-nia estatutu nu’udar membru ASEAN hodi hasoru ka ultrapasa frakeza doméstika nian. Ida ne’e signifika:

* Uza oportunidade nu’udar membru ASEAN hodi hasa’e diversifikasaun ekonomia no atrai investimentu ne’ebé loos.

* Halo reforma burokrasia ne’ebé barani, ho foku ba sistema orsamentu bazeia ba rezultadu, hasa’e kapasidade rekursu umanu no hadi’a koordenasaun entre-instituisaun.

* Halo diplomasia ne’ebé matenek no proativa iha ASEAN, la’os de’it nu’udar membru pasivu, maibé ativu luta ba interese nasionál.

Ba ASEAN, integrasaun Timor-Leste nian mak prova ida ba prinsípiu “ASEAN Way”. Bele duni ka lae komunidade ASEAN lori prosperidade no estabilidade ba membru hotu-hotu, inklui membru foun liu no sei frazil? Resposta la para de’it iha Timor-Leste nia liman, maibé mós iha ASEAN nia disponibilidade atu fó apoiu no espasu ne’ebé presiza ba nia membru foun atu moris no kontribui. Futuru ba relasaun ida ne’e sei determina, la’ós de’it husi sorte di’ak Timor-Leste nian, maibé mós husi kredibilidade ASEAN nian nu’udar komunidade ida ne’ebé inkluzivu no foka duni ba dezenvolvimentu.

Ho espíritu “Together We Rise,” Timor-Leste iha kapasidade atu transforma dezafiu boot sira nu’udar oportunidade, no hamutuk ho nasaun ASEAN seluk, kontribui ba paz no prosperiedade rejionál nian.

Bom Finadu!

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!