DILI, 05 Dezembru 2025 (TATOLI)—Komisaun Funsaun Públika (KFP) ho Institutu Nasionál Seguransa Sosiál (INSS) asina nota entendimentu (MoU) ho objetivu atu fasilta sistema Sigapnet ba institutu ne’e hodi asesu dokumentu funsionáriu sira-ne’ebé mak atu reforma.
Prezidente Komisaun Funsaun Públika, Agostinho Letêncio de Deus, hateten objetivu prinsipál husi asinatura referida mak oinsá atu fasilita dadus liuhusi Sigapnet ba INSS.
“Asinatura ohin ita atu fó asesu ida ba INSS nune’e ita labele ezije funsionáriu sira-ne’ebé atu reforma ba iha INSS no KFP, entaun husi ohin bá-oin INSS bele asesu dokumentu hotu liga ho funsionáriu ne’ebé mak atu reforma, maibé atu informa mós katak asesu ida-ne’e limitadu. Ba de’it sira-ne’ebé atu tama ba reforma,” nia dehan joranalista sira iha edifísiu KFP, Matadouru, Sesta ne’e.
Nia dehan sistema referidu oferese la’ós atu fó asesu dadus ba ema hotu, maibé dadus ne’e ba de’it sira ne’ebé atu reforma, no MoU refere atu entrega de’it ba ema ne’ebé responsabiliza.
“Ita rekoñese katak privadu ema idak-idak nian, nune’e husi MoU ida ohin ita entrega de’it ba ida atu responsabiliza ba dadus, limita ba sira-ne’ebé atu tama ba idade reforma,” Agostinho Letêncio esplika.
Prezidente KFP hatutan MoU referidu sai hanesan prosesu legál ida, oinsá atu hatuur responsabilidade entre INSS no KFP.
“Oinsá atu utiliza sistema ida-ne’e ho di’ak no responsabilidade atu kaer metin nafatin ba ema idak-idak nia privatizasaun iha sistema sira-ne’e,” Agostinho tenik.
Nune’e mós, Prezidente Institutu Nasionál Seguransa Sosial, Arlindo Pinto, informa estabelese MoU ne’e atu parte rua bele servisu hamutuk iha sistema INSS ho KFP.
“Ohin ita selebra nota entendimentu entre INSS ho KFP nune’e juridikamente ita bele halo servisu hamutuk ho integrasaun sistema entre INSS ho KFP nian, oinsá atu hafásil liután ba atendimentu ita-nia funsionáriu públiku sira-ne’ebé iha setór públiku no privadu kona-ba sira-nia rekerimentu ba prestasaun sosiál nian,” nia dehan.
Nia subliña, ko’alia kona-ba prestasaun sosiál kuandu funsionáriu sira halo rekerimentu ba sira-nia pensaun inklui sira-nia subsídiu sira-ne’ebé funsionáriu sira hakarak rekere ba sistema seguransa sosiál liuhusi Rejime Kontributóriu Seguransa Sosiál.
“Ho MoU ida-ne’e atu mellora di’ak liután servisu entre INSS ho KFP, hodi integra Sistema Rejime Kontributóriu nian ba iha sistema SIGAPNET, tanba esperiénsia lubuk ida-ne’ebé durante ne’e INSS hetan mak ita-nia funsionáriu públiku sira-ne’ebé atu rekere pensaun reforma nian difikulta ba sira, tanba INSS sempre husu dokumentu relevante sira-ne’ebe mak liga ba sistema SIGAPNET nian, sira tenke ba mai entre INSS ho KFP,” nia haktuir.
Tanba ne’e, nia akresenta, ohin estabelese ona sistema rua ne’e integradu ona, bele hare ona sira-nia dokumentu komprovativu sira durante ne’e, nu’udár giaun ba sira-nia servisu iha instituisaun Estadu nian.
Aleinde ne’e, kona-ba funsionáriu públiku sira-ne’ebe mak atu reforma, sei bazeia ba sira-nia grau, saláriu no deklarasaun remunerasaun sira-ne’ebe fulan-fulan deklara iha Rejime Kontributóriu Seguransa Sosiál.
“Maibé iha kálkulu prestasaun reforma nian, funsionáriu ida depende ba nia saláriu, depende ba nia grau. Agora ita atu fó persentajen ida ba funsionáriu públiku ida ita bele uza sistema kalkulasaun Rejime Kontributóriu nian atu ita bele hatene nia ne’e grau hira,” nia esplika.
Ba funsionáriu públiku sira-ne’ebe mak hetan Reforma Rejime Tranzitóriu nian, halo kálkulu komesa husi 2002 to’o 2017, maibé iha Rejime Jerál halo kalkulasaun komesa 2017, bá-oin komforme funsionáriu públiku ne’ébe rekere nia pensaun.
Funsionáriu ne’ebé atu reforma iha 2026 hamutuk 1.985. Maibé, hosi númeru ne’e funsionáriu husi Ministériu Edukasaun nian kuaze 1.300-resin.
Jornalista: Osória Marques
Editór: Xisto Freitas da Piedade




