DILI, 14 Abríl 2026 (TATOLI)—Autoridade Inspesaun Fiskalizasaun Atividade Ekonómika no Sanitária Alimentár (AIFAESA) planeia destaka pontu importante tolu hanesan inspesaun munisípál, servisu deskonsentradas no ajustamentu tabela salariál durante servisu trimestre daruak nian iha 2026 ne’e.
“Iha trimestre daruak nian ne’e ita sei halo inspesaun ba Munisípiu Baukau, daruak nian mak diskute kona-ba servisu deskonsentradas ne’ebé hahú ona iha RAEOA, ida seluk tan mak ajustamentu tabela salariál. Inspesaun ba munisípiu depois mak ita sei haree tan atu halo inspesaun tanba ita iha limitasaun rekursu umanu no transporte mak halo ita labele la’o dala ida de’it. Maibé, ita tenke la’o ho fazeadamente,” Inspetora Jerál AIFAESA, Odete Maria Viegas, hateten ba jornalista sira iha atividade avaliasaun dezempeñu trimestre dahuluk tinan 2026, iha edifísiu AIFAESA, Matadoru, ohin.
Maibé nia nafatin solisita ba nia membru sira atu kontinua halo servisu ho di’ak hodi fó kontribuisaun ba Estadu no nasaun ida-ne’e, labele baruk servisu maibé tenke pontualidade no responsabilidade ba ida-idak nia profisaun, lori AIFAESA atinje ninia meta anuál.
Progresu servisu iha trimestre dahuluk
Nune’e mós, dirijente ne’e mós informa kona-ba operadór ekonómiku hamutuk 2.767, ne’e progresu boot ba sira-nia servisu iha trimestre dahuluk tanba meta anuál tenke kobre inspesaun to’o 4.000, maibé sira ultrapasa ona.
Husi inspesaun ne’e, nia hatutan, AIFAESA rejista operadór 315 mak komete infrasaun iha operadór 100-resin mak seluk ona koina ho montante $2.500.
“Progresu seluk mak ami konsege realiza mehi boot ida iha servisu AIFAESA nian mak laboratóriu nasionál ba teste aihán nian, tanba ida-ne’e bele ajuda servisu AIFAESA nian ho di’ak no lalais. Ami mós sei sosa viatura ba teste labortóriu movel nian, no prosesu ne’e hotu agora iha hela aprovizionamentu,” nia hateten.
Nia hatutan, difikuldade ne’ebé mak durante ne’e sira hasoru mak menus rekursu umanu no ekipamentu liuliu transporte atu ba halo inspesaun iha munisípiu sira, maibé ida-ne’e lasai kestaun atu hamate sira-nia espíritu profisionalizmu funsionáriu nian.
“Bainhira ita iha hanoin di’ak ba rai ida-ne’e, entaun ita mós sei bele halo buat ruma ne’ebé posivel tanba ita-nia hanoin di’ak no esforsu,” nia dehan.
Jornalista : Alexandra da Costa
Editór : Cancio Ximenes





