iklan

EKONOMIA, HEADLINE

MAPPF – Parseiru dezenvolvimentu armoniza serbisu liga ho setór ‘xave’ haat

MAPPF – Parseiru dezenvolvimentu armoniza serbisu liga ho setór ‘xave’ haat

Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF) hala'o enkontru harmonizasaun ho parseriu dezenvolvimentu internasionál sira hodi diskuti kona-ba dezenvolvimentu iha sertór Agrikultura, Pekuaria, Peskas no Floresta, kinta (16/04). Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 16 Abríl 2026 (TATOLI) –Governu liuhusi Ministériu Agrikultura Pekuária no Floresta (MAPPF), kinta ne’e, realiza enkontru armonizasaun ho parseiru dezenvolvimentu sira ne’ebé hala’o sira-nia serbisu iha Timor-Leste liga ho setór agrikultura, pekuária, peska no floresta.

“Atividade sira ne’e kada tinan sempre halo ho objetivu atu reforsa koordenasaun serbisu entre ho parseiru dezenvolvimentu sira. Liuhusi ida-idak fó nia hanoin tinan ida liubá ne’e, ita halo ona saida no saida mak presiza atu halo, tau hanoin hamutuk “, Marco da Cruz, hateten iha Ministériu Finansa, Dili.

Ministru esplika, ho apoiu parseiru dezenvolvimentu nian ba ministériu iha área agrikultura, pekuária, peska no floresta ne’e buat barak ne’ebé la’o ho di’ak tebes.

“Ha’u fó ezemplu ida de’it hanesan iha parte akuakultura nian haree katak iha ema-nia interrese konsumu ikan 6.1 kilograma iha 2012 agora sa’e ona ba 8.7 kilogra kada ema, kada tinan. Ne’e hatudu katak progresu di’ak”, nia dehan.

Nune’e, susesu seluk mak iha tinan-2025 ministériu mós halo ona reabilitasaun, sentru viveiru ikan iha munisípiu 10 hodi fornese ikan-oan ba grupu akikultór sira maizumenus 500 iha territóriu tomak.

Nune’e iha área agrikultura nian presiza koordenasaun iha nível hothotu inklui koordenasaun ho Prezidente Autoridade Munisípiu sira tanba iha implementasaun balun, ezemplu distribuisaun trator ki’ik ne’e iha fatin balun hanesan Vikeke no Kovalima seidauk iha koordenasaun ne’ebé di’ak entaun liuhusi enkontru ne’e buka atu reforsa koordenasaun entre Ministériu Agrikultura no parseiru dezenvolvimentu sira nune’e tinan ne’e bele hadi’a di’ak liután.

“Nune’e atividade hotu fó benefísiu direita ba ita-nia povu hodi hetan rendimentu no hadi’a sira-nia vida. Diskusaun koletiva ida-ne’e atu kontribui maka’as ba siklu formulasaun orsamentu nasional Timor-Leste nian no permite investimentu estratéjiku liután iha setór sira ne’ebé iha relasaun ho agrikultura”, nia hateten.

Embaixadór Japaun mai Timor-Leste, Yamamoto Yasushi, hateten enkontru ohin ne’e importante tebes tanba Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN marka kapítulu foun ida ba nasaun ida-ne’e, loke dalan ba komérsiu iha setór agrikola, pekuária, peska no floresta, hodi fó asesu ba merkadu rejionál ho konsumidór hamutuk millaun 680.

Tuir diplomata Japonés ne’e katak setor ‘xave’ hirak ne’e sai nafatin fundamentál ba meiu subsisténsia, seguransa ai-han no dezenvolvimentu rurál iha Timor-Leste. Aumentu produsaun agríkola sei sai esensiál atu hamenus dependénsia aas ba importasaun no hametin reziliénsia hasoru xoke esternu sira Esportasaun sustentavel sei promove ho efetivu diversifikasaun ekonómika no subsisténsia rurál.

“Enkontru ohin nian fó oportunidade importante hodi haree filafali progresu, aprofunda ita-nia komprensaun kona-ba MAPPF nia prioridade sira ba tinan oin mai, no esplora oinsá parseiru dezenvolvimentu sira bele apoia di’ak liu tan setor ne’e durante ninia integrasaun iha ASEAN, ita-nia responsabilidade hamutuk mak atu tradús oportunidade sira husi membru ASEAN nian ba benefísiu reál ba agrikultór, peskadór sira, komunidade rurál sira, no ekonomia tomak”, nia tenik.

Iha fatin hanesan, Vise-Xefe Misaun Estadu Unidu Amérika iha Timor-Leste, Charlette Betts, hateten, hakarak enkoraja MAPPF atu adota abordajen sistemátiku ida iha área tolu mak koordenasaun, planeamentu loloos no alokasaun rekursu sira, no modernizasaun ne’ebé prodús rezultadu tanjivel iha terrenu.

Nia esplika kona-ba koordenasaun, apresia MAPPF nia esforsu sira hodi kolabora ho parseiru dezenvolvimentu sira liuhosi enkontru ohin nian no grupu serbisu tékniku sira ne’ebé la’o hela.

“Ami komprende katak Governu sei fahe iha tempu-badak Roteiru Nasionál ba Implementasaun Setór Ai-han. Agrikultura no Floresta ASEAN 2026-2030. Ida-ne’e importante ba koordenasaun atu kontinua inklui parseiru dezenvolvimentu relevante hotu-hotu”,Yamamoto Yasushi hateten.

Aleinde ne’e, importante mós koordenasaun entre ministériu setoriál sira, partikularmente Ministériu Finansa nomós Governu lokál sira no setor privadu transformasaun agríkola ne’ebé efetivu presiza vizaun ida ne’ebé unifikadu no koerrente.

Iha prosesu ida ne’e, planu setór ai-han, hanesan agrikultura no floresta ASEAN nian (FAF SP) 2026-2030 sei sai hanesan fonte orientasaun estratéjiku ida ne’ebé iha valór. Relatóriu Mapamentu Programa Parseiru Dezenvolvimentu nian ne’ebé foin lalais ne’e fó sai maka instrumentu útil atu avalia situasaun atuál.

“Ami hein atu kontinua serbisu ida-ne’e hodi hametin koordenasaun, tantu entre parseiru dezenvolvimentu sira no entre MAPPF no parte interresada sira ne’ebé relevante,” nia dehan.

Kona-ba planeamentu no alokasaun rekursu ne’ebé loloos. Planeamentu estratéjiku no bazeia ba evidénsia mak fundamentál ba Timor-Leste nia viabilidade ekonómika iha ASEAN nia laran.

Planeamentu loloos presiza avaliasaun objetivu ida ba projetu sira ne’ebé la’o hela no pasadu, inklui sira ne’ebé hetan apoiu hosi parseiru dezenvolvimentu sira, identifikasaun klaru hosi limitasaun, no estabelesimentu objetivu sira ne’ebé realistiku.

Bainhıra inisiativa sira kompleta ona, importante tebes atu konsolida lisaun sira ne’ebé aprende ona no asegura katak intervensaun hirak ne’ebé susesu integra iha sistema, planu, no orsamentu governu nian. Bainhira hetan apoiu hosi propriedade nasionál ne’ebé forte no rekursu sira ne’ebé aloka ho di’ak, setór agríkola bele sai produtivu, reziliente, no kompetitivu liután.

Nune’e sira mós nota relatóriu ERIA 2024 nian, ne’ebé destaka katak alokasaun orsamentu ba agrikultus iha Timor-Leste mantein estagnadu entre 1.5% no 2.2% hosi orsamentu anuál, maske ik importansia hosi agrikultura. “Ami mós aprende hosi Grupu Traballu Tékniku, katak ambiente finansiamentu restritu ida-ne’e limita diretamente impaktu no dezempeñu hosi projetu sira MAPPF nian”.

Iha kontestu rekursu limitadu ba parseiru dezenvolvimentu sira, ida-ne e reforsa nesesidade ba prioritizasaun ne’ebé klaru, utilizasaun fundu ne’ebé efetivu liu, no advoksaun ne’ebé forte liuhosi prosesu orsamentál nasionál.

Ko’alia kona-ba modernizasaun ba agrikultura. Modernizasaun esensiál tebes atu Timor-Leste bele hetan benefísiu tomak hosi oportunidade sira ne ebé kria hosi adezaun ba ASEAN mekanizasaun sei transforma agrikultura subsistensia atuál ba agrikultura modernu, hodi hasa’e nia kompetitividade liuhusi hadi’a produtividade.

Maibé, modernizasaun tenke hakat liu infraestrutura no ekipamentu tenke inklui reforma institusionál, dezenvolvimentu kapasidade umanu, envolvimentu setór privadu nu’udar motór investimentu nian, no aliñamentu ho padraun ASEAN nian.

Presiza asaun sira iha kadeia valór tomak, husi produsaun to’o merkadu. Esforsu sira-ne’e tenke adapta ba kontestu lokál inklui kapasidade lokál teknolojia apropriadu, no ezijénsia manutensaun nian.

Nia esplika, iha faze produsaun, sistema irigasaun ne’ebé mantein ho di’ak, rekuperasaun rai, jestaun fini no ai-oan ho kualidade, medida protesaun fitosanitária, no serbisu veterináriu bele promove, ezemplu, atu hasa’e produtividade.

Hametin kooperativa no grupu agrikultór sira, hadi’a asesu ba finansiamentu ne’ebé la seguru, no promove aprendizajen entre maluk sira kona-ba téknika modernu sira mós sei sai vitál. Matadalan rejionál sira, hanesan Matadalan Rejionál ASEAN nian ba Agrikultura Sustentável (2022), bele oferese orientasaun neʼebé útil.

“Ami hein katak sesaun ida sei produtivu no ami kontinua hametin setór vital ida-ne’e. Parseiru dezenvolvimentu sira iha nafatin kompromisu atu fó apoju ba Timor-Leste nia esforsu pós-adezaun atu nune’e setór agríkola ne’ebé produtivu liu, reziliente no modernu bele lori benefísiu ne’ebé tanjivel ba populasaun Timor-Leste tomak,” nia konklui.

Jornalista: Arminda Fonseca 

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!