DILI, 9 Jullu 2026 (TATOLI) – Konsellu Imprensa (KI), hamutuk ho Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), Judicial System Monitoring Programme (JSMP), organizasaun media, sosiedade sivil no jornalista sira, realiza Forum Editorial iha Kinta (9/7) hodi diskute proposta ne’ebe atu enkaiza hikas krime difamasaun no injúria ba Kódigu Penál.
Forum ne’e realiza iha edifísiu Konsellu Imprensa, Quintal Boot, Dili, no foka ba impaktu proposta ne’e ba liberdade espresaun, liberdade imprensa no dezenvolvimentu demokrátiku iha Timor-Leste.
Diretora Interina Konsellu Imprensa, Suzana Cardozo, hateten katak KI, jornalista no organizasaun sosiedade sivil sira rejeita ho firmeza planu Governu no Parlamentu Nasionál atu kriminaliza difamasaun no injúria.
Nia dehan alterasaun ne’e bele sai ameasa boot ba liberdade espresaun no liberdade imprensa, ne’ebé garante ona iha Artigu 40 no Artigu 41 Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste.
“Ami konsidera alterasaun ne’e ameasa boot ba liberdade espresaun, liberdade imprensa no prosesu demokrátiku. KI no sosiedade sivíl kontra lei kriminalizasaun difamasaun tanba viola Konstituisaun RDTL Artigu 40 no Artigu 41 ne’ebé garante liberdade espresaun no liberdade imprensa,” dehan Suzana.
CI konsidera katak kazu sira ne’ebé relasiona ho onra, reputasaun no privasidade di’ak liu rezolve liuhosi mekanizmu sivíl, tuir dispozisaun Kódigu Sivíl no Lei Komunikasaun Sosiál, la’ós liuhosi sansaun kriminál.
Suzana mós husu Parlamentu Nasionál fó prioridade ba elaborasaun no aprovasaun lei sira ne’ebé konsidera nesesariu liu, hanesan Lei Radiodifuzaun, Lei Protesaun Dadus Pesoál no Lei Krime Sibernétika.
Prezidente Asosiasaun Jornalista Timor-Lorosa’e (AJTL), Zevonia Vieira, reafirma katak AJTL “100%” la simu proposta kriminalizasaun difamasaun no injúria.
Nia preokupa katak lei referida bele uza sala atu intimida no prosesa jornalista sira iha tribunál, liuliu bainhira sira halo investigasaun ka kritika kona-ba servisu públiku.
Zevonia emfatiza katak se lei ida-ne’e aprova, media no jornalista sira bele tauk atu halo kritika ba governante sira tanba risku hetan prosesu kriminál no pena prizaun.
Nia hakelan tan katak esperiénsia iha nasaun balu hatudu katak kriminalizasaun difamasaun bele hamenus liberdade imprensa no aumenta intimidasaun hasoru jornalista sira.
Vise-Provedor PDHJ, Rigoberto Monteiro, mós hateten PDHJ la apoia kriminalizasaun difamasaun no injúria tanba kazu sira hanesan ne’e bele rezolve liuhosi mekanizmu sivíl ka prosesu alternativu.
“Iha ona instrumentu legál sira atu responsabiliza ema ne’ebé viola direitu ba naran-di’ak no privasidade. Kritika ba lideransa ka polítika Governu tenke kontinua iha sosiedade demokrátika,” dehan Rigoberto.
Diretora JSMP, Ana Paula Marçal, konsidera katak kriminalizasaun difamasaun no injúria bele hamenus espasu ba kritika públika, akontabilidade no transparénsia.
Maski rekoñese katak sidadaun hotu iha direitu ba onra no reputasaun, JSMP defende katak disputa kona-ba difamasaun no injúria tenke rezolve liuhosi lei sivíl atu labele limita liberdade imprensa.
“Lei kriminál labele fó sansaun ba ema ne’ebé kritika servisu públiku, halo krítika konstrutiva, ka denunsia korrupsaun,” dehan Ana Paula.
Iha Forum editorial parte hotu rafirma sira-nia pozisaun katak mekanizmu sivíl mak dalan ne’ebé proporsionál no apropriadu atu rezolve kazu sira liga ho difamasaun no injuria hodi respeita prinsípiu liberdade espresaun no liberdade imprensa ne’ebé konsagra iha Konstituisaun.
Jornalista : Camilio de Sousa
Editór: Filomeno Martins




