iklan

DILI, SEGURANSA

Inan-aman tenke responsabilidade kontrola oan bainhira kondús motór no karreta

Inan-aman tenke responsabilidade kontrola oan bainhira kondús motór no karreta

Sinál tránzitu ne’ebé monta husi DNTT iha diresun Komoro to’o eskola Primária 5 Komoro. Dili 11 Juñu 2025. Foto TATOLI/Antonio Daciparu

DILI, 10 Jullu 2025 (TATOLI)-Diresaun Nasionál Transporte Terrestre (DNTT) liuhusi Departamentu Rejistu Veíkulu konsidera inan-aman mak tenke iha responsabilida kontrola sira-nia oan bainhira kondús motór no karreta, la’ós DNTT.

Xefe Departamentu Rejistu Veíkulu, Marcelina Janice Dias Beloi, hateten nuudar sidadaun tenke kumpre regra ne’ebé mak iha no respeita kódigu estrada artigu nu. 6/2003, liuliu sinais tránzitu ne’ebé implementa ona iha estrada públiku sira, la’ós dehan polísia sira maka tenke hamriik iha dalan maibé oinsá ita rasik kontrola no proteje ita-nia aan.

“Regra ne’e iha nanis ona, la’ós foin mak mosu ne’ebé hotu-hotu iha konsiénsia de’it presiza tau atensaun ba sinál hirak ne’e hotu atu asegura ita, sinais tránzitu sira ne’e mak ajuda ita hodi kontrola bainhira kondús motór ka karreta ruma”, nia dehan ba Tatoli iha nia knaar fatin, Balide, kinta-ne’e (10/07/2025).

Xefe ne’e esplika, enkuantu labarik minoridade ho idade-16 mai kraik hakarak kondús ona karreta, entaun ninia inan-aman tenke halo deklarasaun hafoin trata karta kondúsaun, maibé ba tratamentu karta kondúsaum motór tenke ho idade-16 ba leten, no bainhira asidente ida akontese ba sira-nia oan ne’e responsabilidade sira-nia ona la’ós ho fali DNTT.

Nia mós relata totál transporte públiku ne’ebé mak daudaun ne’e  DNTT rejistu hahú husi mikrolet 01 to’o 13 hamutuk 1061, kompostu husi mikrolet ativu 859 no la ativu 199.
Transporte públiku ne’ebé ativu maiória dokumentu kompletu, maibé ida la ativu sira ne’e mak dokumentu laiha no dalaruma mós kondisaun transporte ne’ebé mak ladi’ak ona.

“Maibé ami nafatin hetan difikuldade tamba seidauk iha baze legál ida atu define kona-ba oinsá hapara karreta ne’ebé ho kondisaun tuan ka labele sirkula ona sai ba transporte públiku, maibé ami hala’o tuir inspesaun de’it hodi hapara karreta tuan sira tamba karreta hodi tula ema la’ós atu tula sasan”, nia informa.

Kritéria trata dokumentus foun ba transporte públiku

Efetividade lala’ok ba transporte publiku foun nian, dahuluk sira tenke halo karta pedidu mai iha DNTT liuhusi Diresaun Rejistu Veínkulu, bainhira hetan ona aprovasaun, hafoin lori karreta ba iha parte inspesaun hodi teste no avalia kondisaun karreta ne’e di’ak ka la’e no serve sai transporte publiku, entaun sira tenke prienxe kritéria ba transporte públiku nian.

Totál orsamentu ne’ebé DNTT arrekada ba kofre Estadu iha semetre daruak hahú husi fulan-Janeiru to’o Juñu 2025 hamutuk $2.798.507.00.

Notísia relevante: MTK-DNTT planeia sei troka xapa matríkula foun tuir kódigu munisípiu

Jornalista       : Alexandra da Costa

Editora           : Rita Almeida

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!