Kovalima, 16 Juñu 2026 (TATOLI) – Timor AID fasilita formasaun ba grupu soru tais sira iha Kovalima kona-ba utilizasaun atis boot hodi bele soru ho naruk metru sia.
“Timor AID kontinua hametin ita nia programa soru-tais ba grupu sira sai hanesan alvu tanba ita presiza tais ida-ne’ebé mak ho kualidade internasional”, Sekretáriu Administrasaun Asuntu Sosiál no Organizasaun Komunitária, Filomeno Cardoso dehan iha Kovalima.
Autoridade ne’e dehan, Timor-Leste sai ona membru ASEAN iha kompetisaun boot ba iha merkadu internasionál presiza prepara tais ne’ebé ho kualidade, presiza prepara aan ho nia identidade rasik hanesan tais kemak, parte tetun terik no seluk tan.
Autoridade mós fó hanoin ba Timor Aid atu kontinua fasilita formasaun ba sidadaun sira mai husi postu administrativu sira tanba ida-idak ho nia identidade kulturál.
Soru-Tais uza atis boot bele soru to’o metru 300. Timor A presiza halo tán Atis Boot 8, hodi fó formasaun ba soru na’in sira, liu-liu foin sa’e sira hodi aumenta produtu no variedade diversifikasaun Tais ba empoderamentu ekonómiku soru na’in sira nian iha área rurál.
Formasaun dezain kle’an liután ba Staff Timor Aid hodi haforsa implementasaun sistema Sertifikasaun Tais, no diversifikasaun tais soru ho Atis Boot iha Munisípiu Kovalima, hanesan preparativu ba Muzeum Tais Timor-Leste (TL) .
“ Peskiza ne’ebé Timor Aid halo nu’udar mós dokumentu importante ida atu ita bele uza hodi haree no dezenvolve hodi implementa iha ita nia rai doben Timor-Leste espesialmente iha Kovalima”, nia informa.
Autoridade Kovalima mós hato’o agradese ba TIMOR AID tamba liuhusi Formsaun ne’ebe iha bele hakbiit liutan kapasidade rede soru tais hodi fortalese kapasidade no rede ba soru tais, iha benefisiu barak ba komunidade no ekonómia lokál iha TL
Tais hanesan patrimóniu kulturál ida ne’ebé importante, no bainhira hafoin investe iha kapasidade, rezultadu sira bele sai hanesan, bele aumenta kualidade no valór ba tais.
Iha fatin hanesan, Diretora Ezekutiva Timor Aid, Maria do Ceu Lopes da Silva, esplika formasaun ida-ne’e atu introdús tais uza atis boot tanba lalaok tais hanesan dadaun-ne’e balun lulun ona ho adoptasaun mundu modernu
“Mundu modernu agora lori ori buat foun barak ita atu hapara ita-nia forsa la iha, ita hanoin ba joven sira labele baruk teen maibé ita mak responsabilidade buka dalan hodi atrai sira
Timor Aid hahú 2000 halo prezervasaun kultura ami konsege halo’ot tais 400 tais antigu no balun la’e bainhira lori museum ami pronto ona Timor AID bele hatama ona sasan
Sosa tais sira antigun hodi hatuur beala sira nia liman fatin bainhira iha loron ruma la iha ona ho nune’e Timor AID brani hodi temi museum
Jornalista: Celestina Teles
Editor: Florencio Miranda Ximenes




