iklan

NASIONÁL, POLÍTIKA, Uncategorized

Ramos-Horta preokupa ho taxa administrativa ba transporte hatodan povu nia moris

Ramos-Horta preokupa ho taxa administrativa ba transporte hatodan povu nia moris

Prezidente Repúblika, Jose Ramos-Horta. Imajen TATOLI/Egas Cristóvão.

DILI, 17 Juñu 2026 (TATOLI)–Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, hateten nia parte preokupa no husu Governu tenke konsidera didi’ak situasaun ekonomia no krize enerjétika globál antes foti desizaun atu hasa’e taxa administrativa ba setor transporte terrestre, tanba medida hanesan ne’e bele hatodan povu nia moris.

Notísia Relevante: DNTT sei aplika taxa administrativa foun ba transporte sira iha 10 Juñu

Deklarasaun ne’e hato’o husi Xefe Estadu iha Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato, Dili, hafoin fila husi Viajen Estadu ba Malázia, bainhira responde ba pergunta jornalista sira kona-ba implementasaun taxa administrativu foun husi Diresaun Nasionál Transporte Terrestre (DNTT tuir Lei Nú. 17/2026, ne’ebé hahú implementa iha 10 Juñu 2026.

“Iha prinsipiu ida iha kualkér polítika ekonomia nian katak bainhira rai ida ka mundu tomak iha krize enerjétika no folin mina sa’e maka’as, ne’e la’ós momentu atu hasa’e taxa,” Xefe EDstadu ne’e hateten ba jornalista sira, ohin.

Prezidente hateten, nia parte seidauk kompriende di’ak razaun husi polítika ne’ebé foti desizaun atu aumenta taxaadministrativa ba transporte iha tempu ne’ebé povu enfrenta difikuldade ekonomia.

“Ita hanesan, kuandu rai nakdoko dadaun, entaun buka aumenta taxa ba em- nia uma aluga, uma monu dadauk ba rai nakdoko ne’e. Aumenta taxa ba semente no kalen (zinku) sira, buat sira-ne’e hotu, maibé ha’u la matenek tanba iha rai ne’e sira matenek hotu mak sira iha Governu nia laran,” nia dehan.

Maske nune’e, Ramos-Horta dehan katak nia respeita kompeténsia Governu no autoridade sira-ne’ebé responsável ba formulasaun polítika públika.

Nia mós relembra folin mina internasionál sei kontinua iha presaun atu sa’e no mundansa klimátika, inklui fenómenu El Niño ne’ebé previstu hahú iha fulan-Jullu, bele agrava situasaun ekonomia no seguransa alimentár iha mundu.

“Folin mina sei sa’e nafatin. Atu muda situasaun ne’e mós sei demora tebes. Agora tan El Niño sei hahú iha fulan-Jullu, ne’ebé péritu sira dehan aat liu iha sekulu ida-ne’e nia laran. Entaun la’ós momentu atu aumenta taxa,” nia dehan.

Ramos-Horta sujere Governu atu fó insentivu ba setór produtivu sira liuliu ba emprezáriu, transporte públiku no produsaun hahan, hodi ajuda povu enfrenta aumentu kustu moris.

Nia aumenta tan katak, normalmente governante sira hili momentu ne’ebé oportunu atu hasa’e impostu ka taxa, la’ós bainhira povu enfrenta difikuldade ekonomia.

Jornalista : Cidalia Fátima

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!