DILI, 05 dezembru 2023 (TATOLI)—Ministra Finansa (MF), Santina Cardoso, hateten alvu tinan lima nia laran to’o 2028 ne’e IX Governu Konstitusionál hakarak atinje mak hatun ka redús taxa kiak ba 10%.
Vizaun jerál IX Governu Konstituisionál ba tinan lima nian atu haree Timor-Leste ida-ne’ebé prosperu no saudável, instruiadu ka edukavel no kualifikadu, inavodadora no dinámika ho asesu jeneralizadu ba bens no serbisu ne’ebé esensiál, iha produsaun no empregu iha setór produtivu hotu bele hatán ba situasaun ekonomia emerjente ka foin hahú
Haree ba objetu IX Governu nian iha programa ne’e buat lima mak importante mak hanesan reafirmasaun ba Estadu direitu demokrátiku, investe iha dezenvolvimentu kapitál sosiál, investe iha dezenvolvimentu infraestrutura esensiál sira, promove dezenvolvimentu ekonomika, fortalese konsolidasaun governantiva promove boa-governasaun no kombate korrupsaun.
“Alvu 2028, IX Governu hakarak atinje mak hakarak hatun ka redús taxa kiak no kresimentu ekonomiku iha media 5%, investimentu privadu sei sa’e 10% kada tinan, taxa inflasaun ka mantein labele ultrapasa 4% no mós kria kampu traballu barak hodi redús taxa dezempregu nian,” Ministra Finansa ne’e hateten liuhusi audiénsia públika konjunta ho komisaun espesializada sira iha Parlamentu Nasionál kona-ba proposta OJE 2024 iha sala plenária PN, tersa ne’e.
Se hakarak atinje buat ne’e, nia dehan, haree situasaun sistémika ne’ebé iha daudaun situasaun sosiál, ekonomia no finanseira.
Se ita hare hosi situasaun sosiál nível kiak hakarak redus ba 10%, tuir peskiza kiak ne’ebé mak halo iha 2014 ne’e iha nível ki’ak sei iha 41.1%, maibé se tinan ne’ebé mak iha se 2014 seidauk halo fila-fali peskiza entaun ministériu finansa liuhosi instititu nasionál Estatístika sei halo fali peskiza kiak iha 2024.
Problema seluk, nia hateten, tuir dadus hosi Ministériu Saúde (MS) iha 2020 ne’e haktuir problema má nutrisaun ne’ebé mak sei aas ka iha 47.1% ba labarik ho idade 0-5.
Asesu edukasaun ba limitada liuliu pre-eskolár 20.3% rezultadu sensu 2022, joven ho idade 15 até 24 la asesu ba eskola ka formasaun no serbisu ne’ebé 30.5%, tuir fali situasaun sistemátika iha área ekonomia nian partisipasaun iha merkadu traballu 30.5%, taxa empregu informál aas 77.3% dentru ida-ne’e 93.8% joven ho idade 15 to’o 20%.
“Entaun, programa Governu nian ita atu haree oinsá bele responde ba kestaun empregu informál ne’e, la maksimiza demográfia dividendu joven ho idade 15 até 39% hosi totál populasaun nian,” nia dehan.
Tuir nia, insufiénsia iha produsaun foos rai-laran, konsumu tonelada rihun 142 ne’ebé mak kada tinan, produsaun rai-laran iha de’it tonelada rihun 49.1 ka reprezenta de’it 34.6% restante hosi ne’eba tenke importa.
Inflasaun iha 2022 ho 7%, 2023 iha 6% ne’ebé mak aas liu alvu PED nian katak, hakarak mantein inflasaun iha nível ida moderadu ka 4%.
Tuir fila-fali trade deficit ka ne’ebé mak la’ós husi petróleu ne’ebé aas millaun $1 hosi tinan 2013-2022.
Situasaun finanseira nian presipísiu fiskál ka fundu petróleu hotu bainhira Governu mantein nia Orsamentu Jerál Estadu (OJE) iha nivel ida-ne’ebé mak biliaun $1to’o $2 ka bele redús fundu petróleu hotu lais liu.
Ho ida-ne’e, tenke haree mós mekanizmu seluk bele mantein vida hosi fundu petróleu bele naruk liu, atu asegura jerasaun sira seluk ka bainhira dada ba orsamentu tenke asegura setór sira-ne’ebé mak diversifika ekonomia.
Reseita doméstika ne’ebé sei kiik ka nia rásiu PIB 10%, no rezultadu PIB iha 2022 ne’e PIB krese 4% ka biliaun $1.59 maiória kontribuisaun mai hosi administrasaun públika.
Katak, Governu mak sei domina iha ekonomia. Defeza, edukasaun no saúde umanu no atividade serbisu sosiál despeza Governu nian kuaze 33%, no 20% kontribui hosi setór agrikultura no investimentu rasik kontribui de’it 18% ba ita PIB no 22% de’it mak hosi investimentu hosi uma-kain ka setór privadu, setór manufatura só kontribui de’it 2%.
‘’Saida mak ita presiza halo ka pre-kondisaun ba kresimentu mediu ne’ebé Governu tau iha nia meta atu atinje 5% ne’e. Katak, iha 2024 até 2028, Governu tenke prioriza investimentu kapitál fíziku aumenta despeza iha investimentu kapitál fíziku, kontinua dezenvolve kapitál umanu liuhosi edukasaun, saúde no formasaun, transforma setór agrikultura ka hasa’e produsaun agrikultura no transforma de’it la’ós konsumu. Mezmu, ohin, ita hare ita-nia konsumu rai-laran seidauk sufisiente, entaun ita presiza hadi’a setór ida-ne’e no mós transforma ba agro-indústria nune’e bele redús ba ita depedénsia ba importasaun,” nia dehan.
Kabu fibra óptika ne’ebé sei kompleta tuir planu iha fim 2024, fiar katak sei apoiu dezenvolvimentu indústria seluk hanesan i-comerce no sira seluk tan.
Timor-Leste sei mellora aeroportu hodi fasilita kresimentu seluk hanesan área turizmu nian, hadia ambiente negósiu, fasilita kresimentu iha setór privadu mínimu 10% kada tinan no mós adezaun ba ASEAN, TL asesibilidade ba merkadu ida-ne’ebé boot-liu.
Maibé, Timor-Leste presiza rekursu umanu ida-ne’ebé mak bele kompete no TL mós presiza produsaun ida-ne’ebé mós bele kompete mínimu ba konsumu rai-laran.
“Atu atinje alvu ne’e kontribuisaun melloramentu pre-kondisaun sira-ne’e sei hasa’e kresimentu setór edukasaun. Tanba, ita ko’alia kona-ba investimentu iha kapitál umanu, saúde, agrikultura, manufatura, konstrusaun no turizmu atu nune’e ita bele atinje ita-nia kresimentu 5% ne’e,” nia hateten.
Enkuantu, proposta OJE 2024 Governu prevee ho valór totál konsolidadu biliaun $1,95 ba Administrasaun Sentrál, RAEOA no Seguransa Sosiál, sein Fundu Rezerva Seguransa Sosiál.
Valór ida-ne’e inklui dotasaun millaun rihun $1,83 ba administrasaun sentrál no millaun $60 uza ba RAEOA.
Hosi montante totál despeza ne’ebé prevee ba Administrasaun Sentrál no RAEOA, millaun $468,8 uza ba saláriu no vensimentu, millaun $386,3 ba bens no servisu, millaun $589,7 ba transferénsia públika, millaun $34,2 ba kapitál menór no millaun $411 ba kapitál dezenvolvimentu.
Orsamentu Seguransa Sosiál, inklui Fundu Rezerva Seguransa Sosiál, iha montante millaun $347,6.
Presiza nota katak, OJE tinan 2024 prevee ho valór millaun $788,2 ba asuntu ekonómiku, millaun $467,1 ba protesaun sosiál, millaun $140,9 ba edukasaun, millaun $66,2 ba saúde no millaun $45,2 ba abitasaun no infraestrutura koletiva.
Jornalista : Nelson de Sousa
Editór : Cancio Ximenes




