DILI, 03 juñu 2020 (TATOLI)—Internasionál Republikanu Institutu (IRI) organiza meza redonda ba dala-hitu kona-ba impaktu implementasaun Estadu Emerjénsia (EE) no prevensaun hasoru surtu COVID-19.
Diskusaun Meza Redonda entre membru Parlamentu Nasionál no Organizasaun Sosiedade Sivíl sira ho tópiku “Impaktu husi Implementasaun Estadu Emerjénsia no Medida Prevensaun COVID-19 iha Timor-Leste” ne’e hala’o iha Salaun Konferénsia Tower, Fatuhada, Dili, sesta ne’e.
Hola parte iha diskusaun meza redonda ne’e mak Sosiedade Sivíl sira-ne’ebé serbisu iha área Edukasaun, Saúde, Ekonomia Dezenvolvimentu no mós jéneru no membru membru Parlamentu Nasionál ne’ebé hetan apoiu hosi USAID.
Ekipa Sosiedade sivil iha Timor-Leste mós alerta ba esforsu sira hodi evita no kombate pandemia COVID-19 liuhosi serbisu kampaña no sensibilizasaun, monitorizasaun no advokasia inklui intervensaun sira hanesan disponibiliza apoia informasaun, meteriál no fadilidade prevensaun no ijiéne ba sidadaun liuliu iha fatin públiku sira.
Ofisiál Programa FONGTIL, Alícia Rodriguês, haktuir deskobrimentu sira-ne’ebé ekipa sosiedade sivíl sira halo liuhosi monitorizasaun iha tempu aplikasaun Estadu Emerjénsia liga ho Impaktu COVID-19 mak hanesan sosiál no ekonomia, saúde, agrikultura, edukasaun, seguransa, infraestrutura bázika (bee-moos no saneamentu), lei no direitu umanu.
Atu fó solusaun, Ofisiál Programa FONGTIL, Alícia Rodriguês, rekomenda atu identifika no fornese asisténsia nesesidade báziku ba sidadaun ne’ebé vulnerável no presiza liu, Governu presiza husu ba kreditór sira atu kliente sira la selu no la fó sansaun kuandu kliente sira laiha kapasidade atu selu durante krize.
Hosi parte Saúde nian FONGTIL identifika menus koñesementu hosi sidadaun balun kona-ba impaktu hosi surtu COVID-19 ba vida umana no medida prevensaun sira hanesan utiliza máskara, fase liman bebeik ho sabaun no distansiamentu fizíku.
“Fatin públiku iha área munisípiu sira iha fronteira hanesan merkadu laiha autoridade sira mak destaka kada loron hodi organiza populasaun tenke fase-liman, uza máskara no marka distansiamentu fíziku bainhira halao atividade negósiu iha terrenu,” relatóriu FONGTIL ne’e haktuir.
Deskobrimentu iha parte setór Edukasaun durante Estadu Emerjénsia iha krize pandemia Covid-19, seidauk iha preparasaun ruma hodi disponibiliza fasilidade ijiene pesoál no materiál prevensaun ba Covid-19, maioria eskola iha munisípiu sira sei menus hodi asesu ba bee-moos no saneamentu.
Eskola sira seidauk iha preparativu inklui seidauk servisu hamutuk real entre MEJD no Ministériu Saúde atu halo plano triazen iha eskola inklui fatin no meiu karantina sira, estudante sira labele estuda ho di’ak no aproveitamentu ba programa eskola ba uma menus liu iha munisípiu hotu hotu
Nune’e mós kuantidade livru oituan liu kompara ho númeru estudante nune’e distribuisaun livru maoria la realiza hosi eskola sira, direjente eskola nian lakon kontaktu ho estudante hodi impoin planu sira MEJD nian, infraestrura eskola sira abandonadu no sai fatin ba animál sira, ekipamentu iha eskola lakon, no eskola afeta inundasaun iha Covalima no rai munu iha Lautem.
Deskobrimentu iha parte setór seguransa tanba fronteira sira luan tebes, autoridade seguransa nian iha fronteira la sufisiente atu kontrola tomak área fronteira liuliu iha Balibo, Memo, Tunu Bibi, Fatumea no mota masin, no parte Oe-Cusse ne’ebé dala barak ema tama sai.
Rekomendasaun liga ho parte Seguransa atu fornese ekipamentu sira ba UPF, fasilidade protesaun pesoál, máskara, luvas, dezinfetasaun, hansanitazer, apoia mós lampra, sapatu, mini ókulu no CCTV.
Durante monitizasaun, identifika no analiza nesesidade sira populasaun sira besik fronteira nian atu nune’e fornese apoia hodi la enkoraja sira la’o ba sorin no presiza tau atensaun no kontrolu másimu ba pupulasaun hodi nafatin kumpre mantein disiplina kumpre regra Estadu Emerjénsia maske EE hotu ona.
Deskobrementu iha parte setór infrastrutura básika (bee-moos no saneamentu), identifika instalasaun materiál preventiva sira iha fatin publiku iha Dili no iha munisípiu sira seluk ladún utiliza ba nesesidade ijiéne pesoál no ba nesesidade prevensaun transmisaun COVID-19, tanba la fornese bee-moos regularmente iha tanke sira.
Deskobrimentu iha parte Lei no Direitus Umanus identifika iha EE dahuluk komunidade hotu hela iha uma maibe hafoin tama fali iha estadu emerjensia daruak nian bainhira Governu dekreta regra ida ne’ebe fleksivel liu no autoriza movimentu transporte públiku, loja no merkadu sira, violasaun hahú akontese ona ba regra distansiamentu fisiku.
Iha relatóriu FONGTIL ne’e identifika, iha implementasaun Estadu Emerjénsia ba daruak iha pesoál PNTL balun halo vialasaun kontra regra Estadu Emerjensia ne’e rasik.
“PNTL seidauk bele uniformiza medida operasaun iha munisípiu ida ho munisípiu seluk. Iha munisípiu balun PNTL aplika regra Estadu Emergénsia no kontrola ho rigorozu no iha munisípiu balun PNTL la aplika regra EE no la halo kontrola ba implemntasaun regra EE ho di’ak. PDHJ mós halo servisu, simu keixa no halo monitorizasaun kona-ba surtu COVID-19 no estadu emerjénsia no PDHJ deskobre katak kazu violasaun direitu umanu no má-governasaun sei akontese durante implementasaun Estadu Emerjénsia daruak nian,” hateten Ofisiál Programa FONGTIL, Alícia Rodriguês.
Entretantu, Prezidente Komisaun G, Deputadu António Verdiál, apresia ba IRI realiza diskusaun meza redonda liuliu liga ba setór agrikultura ne’ebé liga estadu emerjénsia durante fulan tolu nia laran.
“Ba futuru preisza ita hotu nia kolaborasaun no kooperasaun hodi kontribui hanoin ba dezenvolvimetnu nasaun nian,” dehan Deputadu António Verdiál.
Maoria membru Parlamentu Nasionál ne’ebé partisipa iha diskusaun meza redonda ne’e apresia ho ideia hosi Sosiedade Sivíl inklui konsidera rekomendasaun hosi FONGTIL nian.
Membru Parlamentu Nasionál ne’ebé partisipa iha diskusaun meza redonda ne’e mak hanesan Prezidente Komisaun D (Ekonomia no Dezenvolvimentu), Deputadu Antoninho Bianco, Prezidente Komisaun E (Infraestrutura), Deputadu Abel Pires da Silva no Prezidente Komisaun G (Edukasaun, Juventude, Kultura no Sidadania), Deputadu António Verdiál de Sousa.
Jornalista : Evaristo Soares Martins
Editór : Cancio Ximenes