iklan

EDUKASAUN, HEADLINE

Inisia kursu mestradu, MESSK enkoraja UNTL asegura prosedimentu legál no institusionál

Inisia kursu mestradu, MESSK enkoraja UNTL asegura prosedimentu legál no institusionál

Universidade Nasionál Timor0Lorosa’e (UNTL). Imajen TATOLI/Francisco Sony

DILI, 10 marsu 2022 (TATOLI)—Universidade Nasionál Timor-Lorosa’e (UNTL), kinta ne’e, lansa kursu mestradu ba tinan akadémiku 2022, ne’ebé iha biban ne’e, Ministru Ensinu Superiór Siénsi no Kultura (MESSK), Longuinhos dos Santos, enkoraja atu asegura prosedimentu nesesáriu.

“Presiza asegura prosedimentu legál no institusionál nesesáriu hodi bele hahú hetan akreditasaun, atu nune’e projetu formasaun avansada hirak-ne’e bele buras no metin ba oin liután, atu formandu sira fiar-an atu hahú, kontinua no ramata kursu. Ida-ne’e maka Governu no sosiedade hein hosi universidade públika sira,” Ministru dehan iha Fundasaun Oriente, Bairro Formosa.

Notísia relevante: ANAAA re-avalia kursu komunikasaun sosiál UNTL

Ba inisiativa ne’e, governante ne’e konsidera UNTL hatudu objetivu firme atu hahú siklu foun ida, tanba la’ós de’it atu kualifika profesór lisensiadu sira iha nível mestradu, maibé mós forma espesialista sira iha área relevante.

“Ezemplu hanesan mestradu iha área Dezenvolvimentu Komunitáriu, Medisina Tropikál no Saúde Komunitáriu inklui área estudu kona-ba Páz no Konflitu. Ba área espesializadu relevante, importante mós kursu kona-ba konsolidasaun sistema ensinu, hanesan Matemátika ba profesór sira no sosiedade tomak maka hanesan kursu Direitu no Ekonomia no Jestaun Aplikada,” nia akresenta,” nia akresenta.

Ba atinjementu ne’e, Ministru felisita entidade akadémika UNTL no parseiru sira ne’ebé harii kursu mestradu no husu nafatin esforsu hodi asegura kursu ne’e ninia susesu, nune’e importante hakle’an kultura jestaun akadémika ne’ebé orientadu liu atu rezolve problema hodi foka rezultadu.

Ministru Longuinhos refere mós ba prioridade VIII Governu Konstitusionál ba área edukasaun, ne’ebé universidade nasionál sira tenke iha kapasidade kaer no adapta iha kontestu lokál, iha koñesimentu avansadu iha tempu daudaun ne’e hodi transforma koñesimentu ne’e sai inovativu liután, tanba ne’e bainhira Instituisaun Ensinu Superiór laiha dosente kualifikadu, sei labele halo inovasaun.

Aleinde ne’e, bazeia ba diagnóstiku hosi Polítika Nasionál Ensinu Superiór foin lalais ne’e, nota katak ritmu kapasitasaun dosente sira la’o neneik tebes atu kumpre meta dezenvolvimentu ne’ebé MESSK propoin, maski iha vantajen balun.

Presiza formasaun dosente

Iha biban ne’e, membru Governu ne’e reforsa liután katak presiza uza mekanizmu foun hodi aumenta ritmu formasaun ba profesór sira iha Instituisaun Ensinu Superiór.

“Tanba ne’e, Governu hakarak dezenvolve hamutuk ho UNTL hanesan pakote ida kona-ba programa ba doutoramentu iha área koñesimentu sira ne’ebé konsidera nu’udar estratéjiku ba Timor-Leste,” nia tenik.

Ministru dehan, implementasaun kursu hirak-ne’e sei hala’o iha Timor-Leste, ho parseria ho universidade estranjeiru sira, ne’ebé kursu sira sei organiza tuir rejime mistu, hanesan iha Timor-Leste no desloksaun estudante sira ba instituisaun parseria, hanesan Komunidade País Lian Portugés (CPLP, sigla portugés).

Governante ne’e rekoñese mós katak, nesesidade ensinu superiór sei jere ho forma dinámika ho inovasaun, tanba kestaun ne’e seidauk bele justifika tanba UNTL nu’udar instiuisaun joven ida, ne’ebé foin eziste durante tinan-20 nia laran no ezijénsia hamosu mudansa lais iha sosiedade no iha mundu.

Konsidera mós katak oferta formativa universidade públika seidauk naton tanba sei falta kursu barak ne’ebé relevante tebes ba Timor-Leste nia dezenvolvimentu.

“Ita labele ignora katak to’o ohin loron, iha área sientífika oioin ne’ebé mak sei la’o fraku hela iha universidade ida-ne’e no formasaun avansadu hanesan pós-graduasaun ne’ebé menús tebes bainhira ita kompara ho kursu sira iha nível lisensiatura,” Ministru Longuinhos informa.

Ba governante ne’e, UNTL konsege lori nasaun nia naran atu iha kompromisu, liuhusi ensinu investigasaun no estensaun no fó poténsia hodi dezenvolve nasaun.

Nune’e, bainhira universidade públika ne’e halo espansaun no konsolidasaun ba pós-graduasaun, bele reprezenta momentu fundamentál iha prosesu hodi afirma no konsagra autonomia universidade nian.

“Bainhira la aposta maka’as ba kursu mestradu no doutoramentu, ema sei la konsidera universidade ne’e madura no konsolida ona, satán bainhira misaun sira atu sai referénsia no kualidade ba instituisaun sira hotu iha kontestu rai-laran. Tanba ne’e, seremónia ohin sai pasu importante ba UNTL no Ensinu Superiór nia evolusaun iha ita-nia rai,” nia dehan.

Jornalista : Tomé Amado

Editora      : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!