DILI, 27 jullu 2022 (TATOLI)— Ministériu Saúde (MS) hamutuk ho Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) iha Timor-Leste, hahú diskute preparasaun Timor-Leste nian hasoru moras Monkeypox ka variola de Macaco.
“Hafoin OMS deklara moras Monkeypox ka Variola de Macaco nu’udar Emerjénsia Saúde Públika, ho preokupasaun internasionál, Ministériu Saude liuhusi Diresaun Jerál Prestasaun Saude, Laboratório Nasionál, SNAEM, Servisu Atonómu Medikamentu no Ekipmanetu Saúde (SAMES) hamutuk ho OMS TL, hahú halo preparasaun hodi responde ba moras ne’e,” refere nota imprensa ne’ebé Agência TATOLI asesu, kuarta ne’e.
Dezde pontu de vista preparasaun, Ministériu saúde preparadu tanba antes iha ona esperiénsia ba responde pandemia COVID-19.
Molok ne’e, Diretora Jerál Prestasaun Saúde iha Ministériu Saúde, Odete da Silva Viegas, informa Governu liuhosi Ministériu Saúde, hahú prepara estratéjia hodi prevene moras “monkeypox” ne’ebé iha nasaun Índia konfirmadu ona kazu dahuluk.
MS liuhosi ekipa komisaun nasionál surtu preparadu hela bainhira kazu ne’e mosu, alerta kedas ba komunidade sira atu prevene-an. Moras Monkeypox ne’ebé mosu ona Índia ne’e komisaun nasionál surtu liuliu pilar tolu no haat ne’ebé durante haree ba pandemia COVID-19 mak sei haree liu ba ida ne’e iha aeroportu, fronteira, no portu.
Daudaun ne’e, espesialista epidemiolójika-sira mós servisu maka’as bainhira kazu ruma mosu sira halo kedas estudu no analiza ba situasaun.
“Se vírus ida ne’e tama iha ita nia rain, ita nafatin atua hanesan virus COVID-19, ne’ebé mak ita halo ona, maibé agora ita seidauk iha kazu ba ida ne’e,” nia afirma
Tuir dadus hosi Organizasaun Mundiál Saúde (OMS), ne’ebé konfirmadu iha semana dahuluk, fulan jullu katak kazu primeiru monkeypox iha rejiaun Sudeste Aziátiku. Afetadu ona ba mane ida ho idade 35, hosi Médiu Oriente.
Nune’e, OMS apela iha rejiaun ne’e sai ona kondisaun alerta ida. Nasaun barak hola ona medida atu deteta lalais virus ne’e no evita nia da’et habelar.
Tanba ne’e, OMS hahú oferese apoia ba nasaun membru-sira atu avalia risku virus “monkeypox” hodi reforsa kapasidade no prepara ba resposta evolusaun surtu ne’e hodi labele afeta ba saúde públiku.
Vírus “monkeypox” ne’e afeta ona ema ba na’in- 6.000, hosi nasaun 60 no konsege hamate ona ema na’in-tolu no posibilidade sei alarga tan ba nasaun sira seluk.
Pandemia “monkeypox” konfirma ona iha loron 6 maiu 2022, iha Reinu Unidu, ne’ebé hahú bainhira rezidente britániku sira la’o ba Negira iha Áfrika Osidentál, iha ne’ebé moras ne’e endemiku, no durante tempu ne’eba, hatudu sinál klíniku no sintoma sira ne’ebé konsistente ho “Monkeypox iha loron 29 fulan-abril tinan 2022.
Surtu ne’e transmite hosi animál ne’ebé anfetadu ba ema liuhusi kontaktu direta no indireta no transmisaun entre ema ba ema no bele liuhusi kontaktu kulit ne’ebé infesaun, inklui kulit ba kulit no bele liuhosi fani.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Florencio Miranda Ximenes




