iklan

POLÍTIKA

PN fó prioridade diskusaun ba lejislasaun alínea ho roteiru rekerimentu ASEAN

PN fó prioridade diskusaun ba lejislasaun alínea ho roteiru rekerimentu ASEAN

Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay. Imajen Tatoli/Egas Cristóvão.

DILI, 28 setembru 2023 (TATOLI)—Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN), Maria Fernanda Lay, hateten sei fó prioridade diskusaun bainhira Governu submete mai PN ba lejislasaun hanesan tratadu, akordu, konvensaun no instrumentu legál ne’ebé alínea ho roteiru rekerimentu ASEAN nian.

Notísia Relevante: Komisaun B husu Governu aprezenta lejislasaun alínea ho rekerimentu ASEAN

Nia hatutan, PN iha intensaun atu kria komisaun akompañamentu ba ASEAN hodi trata inisiativa lejislasaun sira ho lala’is hodi kumpre ba roteiru ASEAN nian.

“Komisaun ne’ebé ami intende, ami iha Parlamentu ita sei adere ba iha futuru ba ASEAN, presiza komisaun akompañamentu ida para ita hodi prepra didi’ak, tanba iha interpretasaun oioin. Maibé, ha’u fiar Governu iha dezáfiu sira=ne’e hotu ba ita adere para ita halo sasán lalais, halo lei, aprova akordu entre país ne’ebé iha ASEAN nian laran. Ita iha 200-ital akordu Governu tenke lori mai Parlamentu katak, ho ekipa ne’ebé halo akompaña ho di’ak bele aprova lalais akordu sira-ne’e,” nia hateten ba Agência Tatoli iha salaun OKA, kinta ne’e.

PN iha intensaun kria komisaun ne’e importante tebes hodi halais serbisu sira, mezmu daudaun seidauk kria komisaun ne’e maibé iha tempu badak sei harii komisaun ne’e.

Prezidente Repúblika no Primeiru-Ministru fó sai ona iha tinan 2025 Timor-Leste sei sai membru plenu ba ASEAN.

“Seidauk, ami iha intensaun adezaun ASEAN halo grupu kiik, Deputadu na’in-lima ka neen hodi serbisu lais liu. Adezaun ne’e ita hakarak tama iha 2025, klaru ita mak tenke prepara aan. Ekipa komisaun prepara duni Deputadu sira hodi akompaña polítika Governu nian iha área ida-ne’e,” nia hateten.

Antes ne’e, Vise Ministra ba asuntu ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, informa Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) sei aprezenta inisiativa lejislativa ne’ebé alínea ho roteiru rekerimentu ASEAN ba iha Parlamentu Nasionál atu halo diskusaun no aprovasaun.

Nia hateten, Parlamentu Nasionál nia papel importante tebes iha prosesu Timor-Leste nia adezaun no integrasaun rejionál ba ASEAN, hodi asegura TL nia interese nasionál.

Prosesu integrasaun rejionál ba ASEAN rekere atu alínea TL nia polítika, lei no regulamentu sira haktuir akordu, konvensaun no instrumentu legál ASEAN nian, iha pilár ekonómiku, polítika no seguransa no mós sósiu kulturál.

“Parlamentu Nasionál nia papel hodi halo lei foun ka emenda lei ezistente ne’ebé kabe ba kompeténsia Parlamentu nian no ratifika akordu ka konvensaun importante hodi asegura ita-nia kompletu ho ASEAN nia rekerimentu ne’ebé hatur ona iha roteiru ita sai membru plenu,” nia dehan foin lalais ne’e.

Iha tempu badak, MNEK hanesan ministériu ba susesu ba adezaun hamutuk liña ministeriál sira ne’ebé hala’o serbisu ba pilár polítika-seguransa, ekonomia no sósiu kulturál sei atualiza planu asaun lejislativa ne’ebé sei alista ezbosu polítika, lei no tratadu no konvensaun internasionál sira-ne’ebé kabe ba kompeténsia Parlamentu Nasionál nian hodi aprova no ratifika.

Governante ne’e hateten, roteiru ASEAN nian rasik alínea no reflete ita nia meta no prioridade nasionál ne’ebé hatuur ona iha planu estratéjiku dezenvolvimentu 2011-2030 no estipula kompleta iha programa IX Governu.

Importante tebes ba PN atu asegura alokasaun orsamentu jerál Estadu bele responde ba rekerementu roteiru nian inklui obrigasaun hosi roteiru ne’ebé ita sei kontribui nu’udar membru plenu ASEAN, no obrigasaun hosi liña ministéiru nian ba partisipasaun iha atividade ASEAN nian.

“Adezaun ba ASEAN nu’udar objetivu prinsipál hosi ita nia polítika externa no nu’udar asaun estratéjika ita nia atu hola parte iha atividade komérsiu, investimentu rejionál, inklui kontribui ba pás no estabilidade rejionál, dudu dezenvolvimentu sosiál hodi hasa’e ita nia kualidade ba iha mós rekursu umanu,” nia hateten.

Prosesu la’o naruk submete TL aplikasaun iha tinan 2011, tempu barak serbisu oioin hala’o iha parte polítika nian no diplomásia iha área hotu-hotu, inklui mós partisipasaun ativa hosi Deputadu sira-ne’ebé hala’o kna’ar iha diplomásia parlamentár nian.

Tanba hotu-hotu kontribui ba TL andamentu prosesu sira saida mak ita atinje to’o ohin loron, nune’e admitidu ona hanesan em-prinsípiu membru 11, buat barak presiza halo ba roteiru ne’ebé TL simu hosi Estadu membru sira atu inplementa.

Nia dehan, Primeiru-Ministru ho Prezidente Repúblika pronúnsia ona iha tinan 2025 ita espera buat hotu lao di’ak bele sai membru plenu.

Jornalista : Nelson de Sousa

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!