iklan

NASIONÁL, EKONOMIA, HEADLINE

Relatóriu TL-EITI hatudu Governu presiza haforsa investimentu hadi’a kualidade moris sidadaun

Relatóriu TL-EITI hatudu Governu presiza haforsa investimentu hadi’a kualidade moris sidadaun

Atividade diseminasaun Relatóriu TL-EITI ba tinan 2020 iha munisípiu Manufahi. Imajen/Mídia MPRM

DILI, 07 outubru 2023 (TATOLI)Ministériu Petróleu no Rekursu Minerál (MPRM), liuhosi Sekretariadu Extrative Industry Transparancy Iniciative Timor-Leste (TL-EITI) halo diseminasaun relatóriu tinan fiskál 2020, ba komunidade iha munisípiu Manufahi.

Koordenadora TL-EITI, Emília dos Santos de Jesus, relata, hosi relatóriu ne’e nota katak, finansiamentu ba mákina Estadu 90% mai hosi Fundu Petrolíferu, maibé presiza nafatin haforsa intervensaun ba área edukasaun, bee-moos, agrikultura, infraestrutura no seluk tan hodi hadi’a kualidade moris sidadaun.

“Maski Governu sempre troka, kompromisu ba transparánsia no akuntabilidade iha setór petróleu, gás no minerál sai hanesan interese nasionál hodi evita ka redúz konflitu no kiak hodi fo benefísiu másimu ba povu liuhosi investe maka’as iha rai-laran. Petroleu no minerál la’ós renovável, tanba ne’e Estadu presiza jere no investe ho di’ak hodi kontribui ba dezenvolvimentu ekonómiku sustentável,”  Koordenadora TL-EITI, hateten, liuhosi nota ne’ebé Agência Tatoli asesu, sábadu ne’e.

Publikasaun relatóriu tinan 2020 ne’ebé prodús hosi Administradór Independente Ernst & Young Audit & Associados – SROC, SA, bazeia ba prátika internasionál hosi TL-EITI, ne’ebé engloba nasaun 57, inklui Timor-Leste, hodi promove transparánsia no akuntabilidade.

“Inisiativa ne’ebé konta ho parseria hosi Ministériu Petróleu no Rekursu Minerál, Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL, sigla portugés), Ministériu Finansa no Sosiedade Sivíl, ho intensaun atu ajuda sidadaun hotu komprieende  atividade rekursu naturál, mekanizmu transparánsia, impostu no seluk tan,” nia akresenta.

Notísia relevante : ANPM planeia loke konkursu públiku ba setór minerál tinan ne’e

Diretór Jestaun Merkadu ne’ebé reprezenta Administradór munisípiu Manufahi, Leandro Tilman, destaka importánsia eventu diseminasaun informasaun ba sidadaun sira hodi hatene jestaun hosi rekursu naturál.

“Rekursu naturál mak sustenta ita-nia Estadu, kada tinan ita hetan reseita, Estadu jere. Ho oportunidade ida-ne’e, importante tebes, liu-liu reseita hosi fundu petróleu, gasta ba saida de’it, dezenvolvimentu ka saida de’it, sosiedade liu-liu joven sira tenke hatene,” Leandro Tilman subliña.

Nune’e mós, Diretór Jerál Petróleu, Frederico dos Santos Maia, defende katak Timor-Leste sai ezemplar iha jestaun reseita petrolífera no entidade ne’ebé envolve iha esplorasaun tenke nakloke ba públiku.

“Atu promove transparánsia no akuntabilidade iha nasaun ne’ebé mak riku ho minarai no gás naturál mak empreza operadór sira ho Governu iha obrigasaun atu fo hatene no deklara ba públiku kona-ba rendimentu ne’ebé mak hetan hosi setór ida-ne’e no sai hanesan fundamentu ida ba adezasaun ba EITI,” Frederico Maia Tenik.

Aleinde ne’e, Governu presiza kontinua fó importánsia ba investimentu iha setór petróleu no minerál hodi dudu ekonomia nasionál.

“Programa prioridade Governu mak sei la’o tuir nafatin Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál (PEDN) 2011 – 2030 nian hanesan dezenvolvimentu Greater Sunrise, projetu Tasi-Mane, Kadoras mai Timor-Leste hodi estimula dezenvolvimentu ekonómiku, kriasaun empregu, loke dalan ba investimentu no oferese fonte seguru ba nasaun nia reseita,” nia tenik.

Atividade ne’e partisipa hosi estudante hosi Institutu Politékniku Betanu (IPB), estudante eskola sekundária ezistente iha Manufahi, veteranu, partidu polítiku, entidade sívil no militár iha Manufahi hamutuk na’in-150.

Jornalista     : Antónia Gusmão

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!