DILI, 16 Agostu 2024 (TATOLI) – Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF) tau ona estaka iha área lagoa Maubara ho objetivu atu proteje fatin ne’e, atu komunidade labele kasa no tesi ai.
Sekretáriu Estadu Floresta, Fernandino Vieira, hateten markasaun ne’e atu proteje área sira ne’ebé konsidera nu’udar fatin turístiku atu ema labele estraga.
“Estaka ne’ebé Ministériu Agrikultura tidin ona iha Lagoa Maubara ne’e atu hateten katak hahú ohin ba oin, fatin ne’e sai ona área protejida no tenke halo ona protesaun ba tempu naruk husi atividade ilegál ne’ebé komunidade halo”, sekretáriu Estadu dehan iha aldeia Raime, suku Vatuvou, postu administrativu Maubara, munisípiu Liquiçá, ohin.
Tuir Fernandino Vieira, iha área lagoa Maubara ne’ebé ho nia luan hamutuk ektare 1.400-resin, iha balada fuik barak mak moris iha laran, maibé tanba populasaun sira laiha konxiénsia hodi bá kasa iha lagoa ne’e mak hala’o animál fuik sira halai sai husi fatin ne’e hodi bá buka fali fatin seluk ne’ebé seguru.
Governante ne’e afirma katak ho estaka ne’ebé ohin tau ona iha fatin ne’e maka ba oin sai ona área kontrolu Governu nian no laiha tan atividade ilegál. Nia husu mós ba komunidade atu serbisu hamutuk ho guarda-floresta sira, nune’e bele salva flora no fauna ne’ebé moris iha lagoa ne’e.
“Antes ne’e, iha komunidade ne’ebé hela iha área lagoa Maubara sempre hala’o atividade ilegál sira, kasa no tesi ai, tuir sira-nia hakarak. Maibé, hahú oin bá oin ita tidin ona markasaun ka estaka ne’e, husu ba sira atu hapara ona atividade ilegal”, nia aviza.
MAPPF sei koloka mós guarda-floresta sira hodi halo vijilánsia iha fatin ne’e, liuliu kontrola abitante sira atu labele oho balada no ai sira ne’ebé moris. Aleinde ne’e, sei halo liña koordenasaun ho Prezidente Autoridade Liquiçá, administradór postu no autoridade lokál sira iha Maubara atu hamutuk tau-matan ba fatin ne’e.
Iha atividade tau markasaun ne’e, ministériu mós kuda simbolikamente ai, nune’e ba futuru ema hotu bele tau interese ba fatin ne’e hodi kontinua kuda ai ne’ebé merese atu konserva Lagoa ne’e sai furak.
“Ai parapa ne’ebé ohin ita kuda ne’e hanesan simbólika de’it. Ita prepara hun 100 no ba oin tenke kontinua kuda tuir área sira ne’ebé sei mamuk, nune’e bele hakonu Lagoa ne’e sai furak liután”, dehan.
Iha fatin hanesan, Prezidente Autoridade Liquiçá, Paulino Ribeiro, afirma katak Governu lokál sei fó apoiu sein rezerva ba programa sira ne’ebé implementa iha munisípiu ne’e, liuliu proteje área floresta sira ne’ebé ministériu identifika ona sai sítiu turístiku hodi bele atrai turista lokál no rai-li’ur.
Nia mós solisita ba autoridade lokál sira, estudante, joven, inklui komunidade atu tau-matan ba lagoa ne’e, tanba sai ona fatin protejidu. “Bele mai paseiu iha ne’e, maibé tenke kuidadu ambiente iha Lagoa ne’e, atu labele so’e lixu plástiku no labele estraga natureza sira ne’ebé moris iha Lagoa ne’e. Tanba fatin ne’e tama ona ba área protejida no sei fó mós rendimentu ekonómiku ba povu Liquiçá, espesialmente ba komunidade Maubara no kuandu konserva fatin ne’e ho di’ak sei loke oportunidade ba atu hetan rendimentu”, nia aviza.
Jornalista: Tomé Amado
Editora: Maria Auxiliadora