DILI, 15 novembru 2024 (TATOLI) — Parlamentu Nasionál liuhusi Bankada Opozisaun husu ba Ministériu Saúde (MS) atu mellora servisu saúde iha Timor-Leste ho di’ak liután.
“Husu ba Ministériu Saúde atu mellora servisu saúde iha Timor-Leste sai di’ak liután, tanba ita haree ai-moruk laiha, ekipamentu la iha no profisionál saúde la tuir ninia área espesífiku sira, nune’e númeru ema mate iha ospitál kontinua aumenta, tanba ne’e mak husu Primeiru-Ministru atu konsidera ida-ne’e tanba atu di’ak ba ita-nia povu”, Deputada husi bankada opozisaun Fretilin iha Parlamentu Nasionál, Helena Martins, informa bainhira halo diskusaun ba OJE 2025 iha uma fukun Parlamentu Nasionál, ohin.
Nia dehan, Ministériu Saúde nafatin haree ba má nutrisaun ne’ebé mak sai nafatin problema populasaun sira tanba tuir dadus má nutrisaun iha 47% .
Iha fatin hanesan, Deputada Maria Nurima Alkatiri preokupa ho númeru má nutrisaun ne’ebé mak aas iha Timor-Leste tanba ne’e presiza esforsu ne’ebé mak transversal.
Ita-nia númeru má nutrisaun kontinua aas no mós númeru mate no atendimentu la di’ak nafatin hodi afeta ba problema saúde iha TL, Depois transferénsia pasiente ba rai liur, Governu iha dívida ba ospitál sira iha nasaun tolu hanesan Indonézia, Malázia no Singapura, nune’e husu Governu tenke tau atensaun.
Hatan ba kestaun ne’e, Primeiro-Minsitru Kayrala Xanana Gusmão, dehan ko’alia kona-ba dividas iha ospitál rai liur ida-ne’e la’os Nonu Governu nian maibé ne’e husi Governu anteriór nian.
“Temi kona-ba ospital husi rai liur katak millaun 18 ne’ebé mak ami simu ne’e mai kedas husi uluk la temi husi ne’ebé, maibé banhira ita atu selu ita tenke haree, tanba iha balun jogadas dalaruma laos sidadaun timor, entaun prátika ne’e halo ona iha kuatru ka kintu Governu Konstituisonál mai to’o iha ne’e, maibé ami lakohi temi ema seluk entaun ami mai atu aprende atu mai servi di’ak liu”, Xanana informa.
Ministra Saúde Elia dos Reis esklarese katak planu estratéjiku nasionál ba nutrisaun, Ministériu Saúde hala’o servisu ba nutrisaun ne’ebé mak espesífiku hanesan promosaun edukasaun, sensibilizasaun no halo deteksaun ba problema desnutrisaun sira no tratamentu klíniku.
“Buat ne’ebé mak ita haree iha má nutrisaun aguda moderadu no grave mak ita tenke halo tratamentu ba klínikál rasik no mós servisu multisetorál ne’ebé estabelese destina ba ministériu relevante sira hanesan Ministériu Agrikultura, Ministériu Edukasaun, Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Ministériu Administrasaun Estatal, Sekretáriu Estadu Igualidade Jéneru no mós Ministériu Komérsiu no Indústria maibé la signifika TL la iha ai-han,ita iha maibé má nutrisaun ne’e la priénse ba ema nia isin lolon maibé sei esforsu hodi hadia saúde iha TL”, Elia konklui.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Zezito Silva