DILI, 24 Fevereiru 2025 (TATOLI)—Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) liuhusi kolaborasaun ho Ministériu Saúde no Ministériu Edukasaun, segunda ne’e, lansa formasaun peskiza kona-ba Neglected Tropical Diseases (NTDs) iha Timor-Leste hanesan Trachoma, Frambusia no Soil-transmitted helminthiases.
Reprezentante OMS, Arvind Mathur, hateten iha peskiza ba moras tolu ne’e, OMS fó apoiu ba Ministériu Saúde no Ministériu Edukasaun entermu tékniku no fundu.
“Ami kontente tebes bele kolabora ho Ministériu Saúde no Ministériu Edukasaun. Ba atividade ida-ne’e ami foka liubá moras tolu mak hanesan trachoma (infesaun matan), frambusia (infesaun kulit) no soil-transmitted helminthiases (lumbringa ne’ebé da’et husi rai),” Arvind Mathur ba jornalista sira, iha salaun ETDA, Fatuhada.
Nia esplika katak ekipa konjunta sira ne’ebé sei hala’o peskiza mak hanesan Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), Institutu Nasionál Saúde Públika Timor-Leste (INSPTL), inklui reprezentante médiku husi munisípiu 13 inklui RAEOA, no formasaun ne’e sei hala’o durante loron ida.
“Moras tropikál sira-ne’e kontinua fó impaktu negativu ba komunidade vulnerável sira-nia saúde, liuliu labarik sira,” nia esplika.
Iha fatin hanesan, Diretora Prestasaun Saúde iha Ministériu Saúde, Terlinda da Conçeicão Barros, informa objetivu husi estudu ne’e atu garante katak dadus kona-ba moras NTDs sa’e ka tun, karik moras ida-ne’e la sofre husi komunidade bele mós elimina iha TL no hetan sertifikadu husi OMS.
“Treinamentu ne’e antes ne’e fó tiha ona ba ekipa sira, iha 2015. Ami fahe ai-moruk masal ba komunidade iha uma hotu-hotu, hanesan ai-moruk lumbriga, ai-moruk scabies no sira seluk. Maibé, moras sira-ne’e balun dalabarak ema ignora, maibé sofre husi ita-nia sosiedade, tanba ne’e husi tinan 2015 to’o 2019 ita fahe ona ai-moruk,” nia haktuir.
Nia afirma, OMS apoia téknika no finanseiru ba profisionál saúde hamutuk 150 husi munisípiu 13, nune’e peskizadór sira sei foka ba moras Neglected Tropical Diseases (NTDs) tolu mak hanesan trachoma, frambusia no soil-transmitted helminthiases.
“Peskiza infesaun lumbriga sei halo ba labarik sira ho idade tinan 6 to’o 14. Karik iha munisípiu balun taxa infesaun lumbriga liu 30%, entaun kada fulan neen sei fó ai-moruk ba sira, maibé se munisípiu balun ne’ebé iha infesaun lumbriga ne’e 30% bá kraik, entaun tinan ida sei fó ai-moruk dala ida,” nia hateten.
Estudu ne’e sei hala’o durante semana tolu iha eskola 20 iha munisípiu hotu-hotu ho alvu ba labarik sira ho idade tinan ida to’o lima no idade tinan neen to’o tinan 14.
Jornalista: Felicidade Ximenes
Editór: Xisto Freitas da Piedade




