iklan

HEADLINE, SAÚDE

Governu-Parseiru internasionál diskute aliansa transformasaun asesu finansiamentu klimátiku saúde

Governu-Parseiru internasionál diskute aliansa transformasaun asesu finansiamentu klimátiku saúde

Vise Primeiru-Ministru, Mariano Assanami Sabino akompañadu husi embaixadór Indonézia ba Timor-Leste, Okto Dorinus Manik no reprezentante WHO SEARO, iha abertura Enkontru Aliansa ba Asaun Transformativa ba Klima no Saúde (ATACH), iha Hotel Hilton, Fatuhada, Dili, 25 Fevereiru 2025. Imajen Tatoli/António Daciparu

DILI, 25 Fevereiru 2025 (TATOLI)—Governu hamutuk ho parseiru internasionál sira hala’o enkontru kona-ba aliansa transformasaun asesu finansiamentu klimátiku ba saúde iha Timor-Leste.

“Agradese ba reprezentante Organizasaun Mundiál Saúde iha Timor-Leste (OMS) ho nia ekipa ba koordenasaun ho The World Health Organization’s South-East Asia Region (SEARO) hodi sai uma-na’in ba enkontru importante ida-ne’e,” Vise Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntu Sosiál no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino dehan iha nia diskursu, iha Hotel Hilton, Fatuhada, Dili, tersa ne’e.

Nia hateten mudansa klimátika la’ós de’it kestaun ambientál, maibé ida-ne’e krize saúde ida. Ba Nasaun Illa Ki’ik ida hanesan Timor-Leste, mudansa klimátika la’ós de’it dezafiu ida, maibé nu’udár ameasa ezistensiál no realidade loron-loron nian.

“Inundasaun, rai-maran, rai-halai, hasa’e nivel tasi nian maka realidade sira iha ita-nia nasaun. Ida-ne’e ikusmai lori bá biodiversidade no interupsaun ekosistema, diminuisaun produsaun agríkola, aumentu inseguransa ai-han, falta bee, destruisaun infraestrutura, afeta kualidade ár, dezlokasaun umana, lakon vida no afeta saúde umana iha maneira oinoin. Ha’u laiha dúvida katak atrazu liután iha kombate mudansa klimátika sei aumenta risku saúde sira-ne’e, sobu melloria sira iha dékada barak iha saúde globál no lokál no kontra ita-nia kompromisu koletivu ba saúde ba ema hotu,” nia haktuir.

Nia esplika, presiza asaun urjente sira atu promove saúde no harii sistema saúde ne’ebé reziliente liubá klima, sustentável ba ambiente no ho karbonu ki’ik.

Notísia relevante: OMS Sudeste Aziátiku realiza enkontru tékniku rejionál ba mudansa klimátika saúde

“Governu Timor-Leste komprometidu tomak atu avansa inisiativa klima no saúde. Ami sei envolve ativamente nafatin ho negosiasaun sira Nasaun Unida nian kona-ba mudansa klimátika no apoia kompromisu sira saúde nian. Bainhira ita hahú diskusaun sira-ne’e, ha’u enkoraja ita-boot sira hotu atu envolve ativamente, fahe esperiénsia sira no identifika asaun konkreta sira ne’ebé bele lori bá-oin. Mai ita transforma dezafiu sira ba oportunidade sira no harii futuru ida-ne’ebé saudável liu, reziliente liubá ita-nia ema no planeta,” nia afirma.

Iha fatin hanesan, Reprezentante Organizasaun Mundiál Saúde iha Timor-Leste, Arvind Mathur, dehan Enkontru Tékniku Rejionál Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) Sudeste Aziátiku nian kona-ba Mudansa Klimátika no Saúde daudaun ne’e hala’o iha Timor-Leste, hosi loron 25–28 Fevereiru 2025.

Enkontru nivel aas ida-ne’e, nia dehan, halibur delegadu sira hosi membru  nasaun10, OMS Sudeste Aziátiku nian, espesialista husi OMS nia eskritóriu sentrál no rejionál no mós reprezentante sira hosi ajénsia doadór no parseiru kolaborativu sira.

“Finansiamentu klimátiku esensiál atu proteje saúde públika, harii sistema saúde ne’ebé reziliente ba klima no sustentável ba ambiente no promove mitigasaun ne’ebé saudável. Maibé, setór saúde hasoru barreira oinoin atu asesu bá finansiamentu klimátiku, inklui falta informasaun kona-ba oportunidade finansiamentu ne’ebé disponível.” Arvind Mathur tenik.

Nia dehan, OMS Timor-Leste, ho apoiu husi OMS Rejionál, iha kompromisu nafatin atu fó apoiu ba nasaun sira iha Rejiaun Sudeste Aziátiku, hodi halibur parte interesada sira no serbisu hamutuk, hodibele hametin reziliénsia, proteje saúde, no asegura dezenvolvimentu sustentável ba jerasaun sira iha futuru.

Aleinde ne’e, Diretór Departamentu Populasaun Saudável Liu no NCDs, WHO SEARO, Hussain Rasheed, esplika  enkontru tékniku rejionál fó oportunidade vitál ba delegadu sira atu diskute estratéjia sira atu asesu ba fundu internasionál sira ba klima no implementa medida sira adaptasaun no mitigasaun nian iha setór saúde nia laran. Diskusaun sira sei kontribui mós atu forma ajenda asaun saúde nian ba konferénsia  mudansa klimátika COP ba dala-30 ne’ebé sei mai.

“Enkontru ne’e sei fasilita rasionalizasaun rekursu finanseiru ba saúde no mudansa klimátika no atu hametin kapasidade nasaun sira-nian hodi asesu bá fundu internasionál sira-ne’ebé permite implementa asaun adaptasaun no mitigasaun saúde nian,” Hussain Rasheed tenik.

Nune’e mós, Vise-Ministru Saúde ba Operasionalizasaun Ospitalár, Flávio Brandão, hato’o nia apresiasaun ba OMS Rejiaun Sudeste Aziátiku ne’ebé hili Timor-Leste sai uma-na’in ba enkontru importante ida-ne’e.

“Enkontru ida-ne’e mosu iha tempu krusiál ida-ne’e, ne’e hanesan plataforma ida atu fahe koñesimentu, aprende, harii kapasidade sira iha ferramenta sira ne’ebé presiza hodi mobiliza rekursu tékniku, finanseiru no umanu sira ho maneira koordenada,” Flavio informa.

Mudansa klimátika sai nafatin hanesan ameasa saúde globál ida-ne’ebé urjente liu, hodi agrava dezigualdade no vulnerabilidade sira-ne’ebé eziste. Setór saúde rasik maka responsável ba besik 5% hosi emisaun globál gás ho efeitu estufa nian, ne’ebé destaka nesesidade krítika ba sistema saúde sira-ne’ebé sustentável no reziliente ba klima.

Jornalista: Felicidade Ximenes

Editór: Xisto Freitas da Piedade

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!