DILI, 24 Fevereiru 2025 (TATOLI)–Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) Sudeste Aziátiku realiza enkontru tékniku rejionál kona-ba mudansa klimátika no saúde iha Timor-Leste, husi loron 25–28 Fevereiru 2025.
Enkontru nivel aas ne’e sei halibur delegadu sira husi Estadu Membru OMS Sudeste Aziátiku nasaun 10, peritu OMS nian, OMS husi rejiaun sira seluk no reprezentante sira husi ajénsia doadór no parseiru kolaborativu sira.
“Enkontru ne’e sei hahú ofisialmente iha loron tersa, 25 Fevereiru, iha Hotel Hilton Dili, Timor-Leste,” reprezentante OMS iha TL, Arvind Mathur dehan iha komunikadu ne’ebé TATOLI asesu, segunda ne’e.
Nia dehan, mudansa klimátika mak ameasa ida-ne’ebé urjente liubá saúde públika globál, hodi agrava dezigualdade no vulnerabilidade sira ne’ebé eziste. Setór saúde rasik kontribui besik 5% hosi emisaun gás globál ho efeitu estufa, ne’ebé subliña nesesidade urjente ba sistema saúde ne’ebé sustentável no reziliente ba klima.
“Impaktu hosi alterasaun klimátika ba saúde ne’e innegável. Temperatura ne’ebé sa’e, eventu meteorolójiku sira ne’ebé estremu no padraun moras sira ne’ebé muda, afeta ona ema millaun resin. Hametin sistema saúde sira ne’ebé reziliente ba klima la’ós ona opsaun ida maibé hanesan imperativu ida,” reprezentante OMS ne’e tenik.
Aliansa ba Asaun Transformativa kona-ba Klima no Saúde mak inisiativa ida-ne’ebé lidera hosi OMS ne’ebé serve hanesan plataforma globál voluntária ida ba nasaun sira no parte interesada sira atu fahe koñesimentu, hasa’e kooperasaun téknika no aselera asaun kona-ba sistema saúde sira ne’ebé reziliente no sustentável ba klima, enkuantu apoia, define no defende promosaun saúde hosi setór sira seluk (agrikultura, ai-han, eletrisidade enerjia).
Arvind esplika katak inisiativa ne’e lansa hodi hatán ba kompromisu sira ne’ebé halo iha konferénsia nasaun unida nian ba dala-26 (COP26), hodi integra prioridade sira klimátika no saúde nian iha polítika nasionál, rejionál no globál sira. Membru husi nasaun área sira-ne’e reprezenta husi Ministériu Saúde, ajénsia téknika governamentál, organizasaun multilaterál no ONU nian, mekanizmu finansiamentu saúde klimátika globál no atór naun-Estadu sira.
Hanesan illa ki’ik ne’ebé dezenvolve hela, Timor-Leste partikularmente vulnerável ba impaktu sira husi mudansa klimátika. Eventu no kondisaun tempu estremu ne’ebé maka akontese beibeik no maka’as tebes, hanesan tasi-been ne’ebé sa’e no intruzaun masin nian afeta komunidade lokál sira no fó impaktu ba ema nia moris-di’ak, subsisténsia no saúde fízika no mentál.
“Ida-ne’e mós ameasa sistema saúde no fasilidade saúde sira hodi subliña nesesidade ba asaun adaptasaun sira ne’ebé lalais. Mudansa sira iha tempu ameasa hela biodiversidade, ekosistema, seguransa ai-han, nutrisaun, kualidade ár no asesu seguru no sufisiente ba bee no ikusmai hamosu moras sira ne’ebé hada’et husi bee, ár inklui vetór. Impaktu sira-ne’e sei hasusar liután populasaun vulnerável no komunidade marjinalizadu sira,” nia subliña.
“Krize klimátika afeta buat ida-ne’ebé vulnerável liu—saúde no nutrisaun. Má-nutrisaun no moras, ne’ebé maka hamosu hosi mudansa klimátika, kria síklu periguzu ida. Ema moras sira luta atu mantein nutrisaun no ema sira ne’ebé maka menus nutrisaun hasoru risku aas liubá moras,” Mathur akresenta.
Nia dehan enkontru Tékniku Rejionál sei sai hanesan plataforma krítika ida ba fahe koñesimentu, harii kapasidade no haburas kolaborasaun rejionál.
Partisipante sira sei diskute kona-ba estratéjia sira hodi asesu ba fundu internasionál sira ba klima no implementa medida sira adaptasaun no mitigasaun nian iha setór saúde nia laran no sei kontribui mós ba ajenda asaun saúde nian hosi konferénsia mudansa klimátika ba dala-30 (COP30) ne’ebé sei mai.
Aleinde ne’e, enkontru ne’e sei iha plataforma advokasia no troka koñesimentu, iha-ne’ebé nasaun partisipante sira sei hatudu sira-nia realizasaun no abordajen inovativu sira hodi rezolve mudansa klimátika no dezafiu sira saúde nian.
“Ida-ne’e maka enkontru tékniku nivel aas dahuluk kona-ba mudansa klimátika no saúde ne’ebé maka Timor-Leste sei sai uma-na’in. Ida-ne’e fó oportunidade signifikativa ba Governu liuhusi Ministériu Saúde atu destaka sira-nia esforsu no reafirma sira-nia kompromisu hodi hasoru dezafiu sira saúde nian ne’ebé relasiona ho klima iha plataforma rejionál OMS nian,” Mathur konklui.
Jornalista: Felicidade Ximenes
Editór: Xisto Freitas da Piedade




