DILI, 13 Marsu 2025 (TATOLI)—Ministériu Komérsiu no Indústria (MCI-sigla portugés) daudaun ne’e prepara ona enumeradór sira atu halo levantamentu dadus hodi formula Planu Asaun Manufatureira iha Timor-Leste.
“Ha’u apresia ba kooperasaun ne’ebé mak Ministériu Komérsiu no Indústria hala’o ho Japan International Cooperation Agency (JICA) no mós Economic Research Institute for ASEAN and East Asia (ERIA), ba projetu planu asaun dezenvolvimentu indústria manufatureira, ne’ebé ita haree katak ida-ne’e importante duni, atu konsolida hanoin, fahe koñesimentu ba ekipa sira ne’ebé mak foti dadus atubele hatene lala’ok peskiza ne’e oinsá,” Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira, dehan ba jornalista sira iha salaun Ministériu Negósiu no Estranjeiru, Praia dos Coqueiros, Dili, kinta ne’e.
Nino Pereira dehan, levantamentu dadus hanesan atividade ida-ne’ebé importante, atu rekolla no atualiza informasaun sira liga ba dezenvolvimentu setór privadu iha atividade industriál iha Timor-Leste. Dadus ne’ebé atualizadu bele ajuda mós iha formulasaun polítika no programa estratéjiku sira ba dezenvolvimentu setór indústria.
“Ida-ne’e faze dahuluk ita atu halo, tanba projetu ida-ne’e sei la’o tinan ida, ne’ebé aban (14/03) mós ita halo lansamentu ba atividade levantamentu dadus ba indústria manufatureira. Ita hahú ho formasaun no semináriu. Iha-ne’e mós ita iha peskizadór ida husi Economic Research Institute for ASEAN and East Asia (EIRA) ne’e rasik atu hato’o matéria metodolojia kona-ba foti dadus no depois análize dadus. Nune’e mós fó matéria ida tan ne’ebé mak importante kona-ba oinsá Timor -Leste bele gradua husi estatutu Least Developed Country (LDC),” nia relata.
Nia haktuir, programa ida-ne’e halo parte iha dezenvolvimentu kapitál umanu, ne’ebé esensiál ba hasa’e koñesimentu funsionáriu sira, nune’e funsionáriu sira bele hala’o ho di’ak sira-nia atividade tuir planu ne’ebé mak iha. Programa ida-ne’e mós faz-parte iha Timor-Leste nia kompromisu depois adezaun ba Organizasaun Mundiál Komérsiu.
“Ita mós hatene katak dezenvolvimentu indústria ne’e importante, tanba ita aprova tiha ona polítika nasionál ba dezenvolvimentu industriál, ne’ebé mak ita hatuur ona área prioridade sira, entaun ida-ne’e importante duni. Tanba ne’e mak ita-nia planu asaun ba manufatureira ne’e atu orienta ita-nia setór indústria. Ita apresia ba kooperasaun ho JICA no ERIA. Espera katak rezultadu hosi peskiza ne’ebé sei hala’o, ita bele hatene ona oinsá mak prioriza indústria sai hanesan mákina ka enjine ida ba ekonomia iha ita-nia rai,” nia hateten.
Iha fatin hanesan, Koordenadór Gabinete Kooperasaun Parseria no Reforma husi Ministériu Komérsiu no Indutria, Elias de Jesus Fátima, dehan oportunidade ida-ne’e formadór sira sei aprezenta bá partisipante sira kona-ba metodolojia sientífika no troka esperiénsia kona-ba prosesu industrializasaun iha nasaun sudeste aziátiku balun hanesan Laos no Kambódia, atubele sai hanesan referénsia, no kria diskusaun kle’an iha prosesu industrializasaun Timor-Leste nian.
“Formasaun ida-ne’e la’ós de’it oportunidade ida, maibé hasa’e funsionáriu sira-nia koñesimentu iha peskiza atu loron ida la depende bá entidade sira seluk,” nia hateten.
Entretantu, ekipa MCI hamutuk ho JICA sei rekolla informasaun hosi setór privadu sira inklui produtór sira, komersiante no agrikultór sira iha munisípiu no sei sai alvu, tuir metodolojia ne’ebé hatuur ona.
Programa ne’e realiza tanba Gabinete Kooperasaun Parseria no Reforma kolabora ho Ajénsia Japonés ba Kooperasaun Internasionál (JICA-sigla inglés) no Economic Research Institute for ASEAN and East Asia (ERIA ) ne’ebé apoia hodi hasa’e enumeradór sira-nia koñesimentu iha peskiza.
Jornalista: Felicidade Ximenes
Editór: Xisto Freitas da Piedade