DILI, 20 Marsu 2025 (TATOLI)—Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, relata Governu liuhusi reuniaun Konsellu Ministru, kuarta (19/03) ne’e, aprova Dekretu-Lei ida kona-ba rejime preskrisaun medika ba Prezidente Repúblika José Ramos Horta.
“Ha’u informa ba Prezidente katak ami aprova ona medida atu kontrola didi’ak reseita medika, atu nune’e bele hatene Doutór ida-ne’ebé mak fó reseita hanesan ne’ebé no fó ai-moruk saida,” Xanana hateten ba jornalista sira hafoin ramata enkontru ho Ramos Horta.
Nia dehan, dalaruma ema hotu gosta ko’alia kona-ba mortalidade maibé Governu nia misaun atu buka hatene kauza husi mortalidade ema-nian tanba saida.
“Ha’u dehan ema mate tanba saida ne’e la’ós de’it tanba moras, tanba falta hahan karik maibé kauza mós husi buat ida tratamentu ne’e. Ha’u iha esperiénsia uitoan tinan hira liuba Doutór Daniel sei moris, ha’u la’o ba-mai hasoru labarik feto balun hateten mai ha’u, Avo Nana ha’u moras tinan ida ona, kura ba kura nunka di’ak. Maibé, ha’u resik lori mai Doutór Daniel fó tiha reseita no ai-moruk sira ne’e hotu, identifika katak labarik ne’e la’ós moras ida-ne’e, Doutór seluk fó ai-moruk sala, entaun Doutór Daniel mak kura tiha labarik ne’e, ida-ne’e esperiénsia,” Xanana hateten.
Xanana hateten, iha iha Dili laran faan ai-moruk iha fatin barak maibé dehan fali falta ai-moruk, maibé aimoruk barak hela, maibé buka hatene ai-moruk ne’e di’ak ka lae, no sei iha problema nafatin mak Governu ida-ne’e dehan katak atu haree ba iha kompromisu kuadru saúde ninian ba iha misaun kura ema
“Medida ida ami hasai horisehik ne’e atu haree, se doutór ida servisu iha klínika ida fó ai-moruk ba ema ida nunka atu kura ne’e, ita haree took tanbasá. Doutór ida-ne’e iha fali klínika ida seluk fó reseita ai-moruk ba pasiente la’ós moras ida ne’ebá, maibé kura entaun buat sira ne’e mak ita atu kurije mentalidade,” Xanana haklaken.
Dekretu-Lei ne’ebé Konsellu Ministru aprova kona-ba rejime preskrisaun médika
Konsellu Ministru mós aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministra Saúde, Elia A. A. dos Reis Amaral, kona-ba Rejime Preskrisaun Médika.
Diploma ne’e ho objetivu atu estabelese regras nesesária hodi garante seguransa no efikásia iha preskrisaun ai-moruk, hodi nune’e bele prevene prátika sira-ne’ebé la loos no proteje saúde públika.
Entre medida prinsipál hirak ne’e, destaka obrigatoriedade reseita médika nian, médiku no médiku dentista sira-ne’ebé ezerse sira-nia atividade ho efetivu de’it mak fó reseita.
Diploma ne’e mós define prazu validade másimu ba reseita no limita ba kuantidade ai-moruk ne’ebé preskreve ka iha reseita.
Atu reforsa kontrolu no autentisidade reseita nian, ninia impresaun sei hala’o de’it husi Imprensa Nasionál Timor-Leste, hodi garante numerasaun sekuensiál, tanba diploma ne’e prevee mós rejime fiskalizasaun no sansaun inklui koima no pena adisionál ba kazu inkumprimentu.
Jornalista : Hortencio Sanchez
Editór : Cancio Ximenes




