OEKUSI, 20 Juñu (TATOLI)–Ministériu Petróliu Rekursu Minerál (MPRM), liuhosi Sekretáriadu Inisiátiva Transparánsia Indústria Estrativa Timor-Leste (TL-EITI, sigla inglés), sesta ohin, divulga relatóriu da-15 TL-EITI tinan fiskál 2022 ba autoridade RAEOA sira kona-ba reseita husi empreza estrativa sira ne’ebé selu ba governu.
Notísia relevante:Relatóriu TL-EITI hatudu Governu presiza haforsa investimentu hadi’a kualidade moris sidadaun

Relatóriu TL-EITI da-15 prodúz husi Administradór Independente (IA), Ernst and Young Audit Associados, SROC, SA. Empreza estrativa ne’e hamutuk operadór 31 inklui subsidiáriu no sub-kontratór sira hamutuk 16
Iha relatóriu ne’e aprezenta katak reseita husi empreza estrativa sira ne’e sa’e ba mil millaun $1,4 iha 2022, kompara ho tinan anteriór sira iha 2021 millaun $729 no iha 2020 millaun $302.
Empreza sira ne’ebé hatama reseita ba Estadu ne’e maihusi kompañia privada sira hanesan ENI, Santos, Sunda Gas, Timor Resources no Woodside, ne’ebé EITI konsidera hanesan grupu multisetorál interesada husi setór privadu.
Reseita 2022 ne’e maihusi impostu husi petróleu millaun $490,2, royalties no lukru petróleu no gás (ne’ebé inklui millaun $372 husi 2021 no simu iha 2022), no millaun $4,8 husi obrigasaun seluk, inkluindu taxa seluk ne’ebé kolekta husi servisu kontratu no taxa dezenvolvimentu).
Koordenadora Nasionál TL-EITI, Emília de Jesus informa, iha diseminasaun relatóriu ne’e, atu divulga reseita sira ne’ebé empreza estrativa sira selu ba Governu ne’e iha área petróleu, óleu no gás nian. No programa MPRM kona-ba oinsá governu jere rekursu naturál sira ho transparénsia no akuntabilidade tuir mekanizmu IETI internasionál nian.
Nia hatutan aprezentasaun relatóriu da-15 ne’e atu sukat atinjementu esensiál ida iha jornada ba transparénsia no akuntabilidade, relatóriu ne’e dezenvolve liuhusi prosesu rekonsiliasaun ne’ebé rigorozu no alianadu ho rekerimentu husi padraun internasionál EITI nian. Aleinde ne’e, promove konfiansa reforsa prosesu foti desizaun no reforsa dezenvolvimentu sustentavél.
“Relatóriu ne’e kontein informasaun foun adisionál husi EITI standar 2023 ninian, hanesan dadus kona-ba anti-korrupsaun, mudansa klimátika, tranzisaun enerjétika no transparénsia propriedade benefisiál ba kontratór sira iha 2021 noо 2022, tan ne’e, ho desiminasaun ne’e bele aumenta koñesimentu públiku kona-ba oinsá reseita hirak-ne’e bele kontribui ba Orsamentu Jerál Estadu (OJE) nian,” nia hateten.
Notísia relevante:Relatóriu TL-EITI hatudu iha aumentu reseita husi indústria estrativa iha 2022
Iha fatin hanesan Diretór Jerál Ministériu Petróliu no Rekursu Minerál, Frederico dos Santos Maia reforsa tan katak rekursu petróleu no minerál la’os renovavél, tanba ne’e Estadu presiza jere no investe ho di’ak hodi kontribui ba dezenvolvimentu ekonómiku sustentavél liuhusi setór petróleu, gas, minerál sai hanesan interese nasionál.
“Iha publikasaun relatóriu 2022 ne’ebé prodúz husi Administradór Independente, bazeia prátika internasionál husi EITI nian ne’ebé envolve nasaun 57 inklui Timor-Leste opta, hodi promove transparénsia no akontabilidade, ida ne’e mak sai hanesan razaun fundamentál ida ba adezaun ba EITI internasionál,” nia informa.
Tanba ne’e, Governu liuhusi MPRM nafatin iha kompromisu ba transparénsia no akontabilidade, ne’ebé regula iha dekretu-lei 59/2023, loron 06 fulan-setembru, artigu 18 hatuur TL-EITI iha Ministériu Petróleu no Rekursu Minerál.
Ikusliu, Reprezentante Prezidente Autoridade RAEOA atuál Sekretáriu Rejionál ba Asuntu Administrasaun, Andre La’o konsidera publikasaun relatóriu ne’e importante ba sidadaun no entidade sira hotu bele hatene kona-ba jestaun husi rekursu naturál.
“Ita espera mina ne’e husi rekursu minerál no rekursu sira seluk bele iha, nune’e ita esplora hodi sustenta iha vida estadu Timor-Leste, foin daudaun iha kompañia internasionál sira balun mai Oekusi atu esplora mós rikusoin sira iha rai maran, espera polítika ne’e sei kontinua la’o atu sustenta ita-nia Orsamentu Jerál Estadu nian,” nia hateten.
Notísia relevante:OJE 2021 ba MPM sei dezenvolve petroliféru no minerál
Entertantu, totál partisipante ba divulgasaun ne’e iha ema 200-resin kompostu husi UNPAZ, DIT, setór privada sira, veteranu, NGO, ema ho defisiénsia (EhD), partidu polítiku, membru autoridade RAEOA, jestór sub-rejionál sira autoridade komunitáriu, PNTL no estudante sira.
Enkuantu hosi Governu liuhosi MPRM hamutuk ho grupu multi-setorál interesada iha Timor-Leste kompostu husi reprezentante Governu nian mak ANP, ANM, SERVE I.P, Fundu Petroliferu, Autoridade Tributária (DNIPM), BCTL, Murak Rai Timor, no Timor Gap.E.P no seluktan.
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Florencio Miranda Ximenes




