iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Relatóriu TL-EITI hatudu iha aumentu reseita husi indústria estrativa iha 2022

Relatóriu TL-EITI hatudu iha aumentu reseita husi indústria estrativa iha 2022

Ministru Petróleum, Francisco da Costa Monteiro, hato'o diskursu iha ambitu aprezentasaun relatóriu Industry Tranparancy Iniciative Timor-Leste (TL-EITI) tinan 2022 nian, iha salaun CNE Díli, segunda (17/03). Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 17 Marsu 2025 (TATOLI) – Sekretariadu Inisiativa Transparénsia Indústria Estrativa Timor-Leste (TL-EITI, sigla inglés) divulga relatóriu TL-EITI da-15 ba tinan fiskál 2022 kona-ba reseita husi empreza estrativa sira ne’ebé selu ba Governu.

Iha relatóriu ne’e aprezenta katak reseita husi empreza estrativa sira ne’e sa’e ba mil millaun $1,4 iha 2022, kompara ho tinan anteriór sira iha 2021 millaun $729 no iha 2020 millaun $302.

Koordenadora Nasionál TL-EITI, Emília de Jesus, informa, iha ámbitu diseminasaun relatóriu katak, reseita sira ne’ebé empreza estrativa sira selu ba Governu ne’e iha área petróleu, óleu no gás nian.

Empreza sira ne’ebé hatama reseita ba Estadu ne’e maihusi kompañia privada sira hanesan ENI, Santos, Sunda Gas, Timor Resources no Woodside, ne’ebé EITI konsidera hanesan grupu multisetorál interesada husi setór privadu.

“Totál reseita ba 2022 nian ne’ebé Governu simu millaun $1.401 [ka 1,4 mil millaun] kompara ho tinan 2021 hetan de’it millaun $729”, Emília de Jesus hateten iha ámbitu divulgasaun relatóriu iha Salaun CNE, ohin.

Reseita 2022 ne’e maihusi impostu husi petróleu millaun $490,2, royalties no lukru petróleu no gás (ne’ebé inklui millaun $372 husi 2021 no simu iha 2022), no millaun $4,8 husi obrigasaun seluk, inkluindu taxa seluk ne’ebé kolekta husi servisu kontratu no taxa dezenvolvimentu).

Nia esplika razaun foin partilla relatóriu kona-ba reseita ne’e, tanba EITI rekruta Independente, Ernst & Young Audit & Associados – SROC, SA tuir padraun EITI 2023 hodi halo auditoria ba reseita sira, nune’e labele públika relatóriu ne’e iha 2022.

Timor-Leste nia relatóriu EITI ba-15 ne’e kobre períodu husi loron 01 Janeiru to’o 31 Dezembru 2022. Relatóriu ne’e reflete ba EITI nia kompromisu ba transparénsia, divulga informasaun detallada kona-ba pagamentu husi empreza estrativa sira ba Governu, nomós reseita Governu nian husi setór referidu.

Koordenadora Extrative Industry Tranparancy Iniciative Timor-Leste (TL-EITI), Emília dos Santos. Imajen Tatoli/Francisco Sony

Relatóriu ne’e kontein informasaun adisionál husi Padraun TL-EITI 2023 hanesan dadus kona-ba lisensa minerál, anti-korrupsaun, impaktu ambientál, mudansa klimátika, tranzisaun enerjétika, no transparénsia propriedade benefisiál ba kontratór sira (2021 nо 2022).

“Aprezentasaun relatóriu ba da-15 ne’e signifika atinjimentu esensiál ida iha ita-nia jornada ba transparénsia no akuntabilidade. Relatóriu ne’e dezenvolve liuhusi prosesu rekonsiliasaun ne’ebé rigorozu no aliñadu ho rekerimentu husi Padraun EITI nian. Tan ne’e, relatóriu ne’e promove konfiansa, reforsa prosesu foti desizaun sira, no reforsa dezenvolvimentu sustentavel”, dehan.

Nia espera ho atividade diseminasaun ne’e bele aumenta koñesimentu públiku nian kona-ba oinsá reseita hirak-ne’e bele kontribui ba Orsamentu Jerál Estadu kada tinan.

Relatóriu ne’e kapasita grupu interesada sira (stakeholders) atu halo advokasia ka defende polítika no prátika sira ne’ebé promove dezenvolvimentu sustentavel no distribuisaun ekuitativa ba rikeza husi rekursu sira.

Iha fatin hanesan, Ministru Petróleu no Rekursu Minerál, Francisco da Costa Monteiro, hateten kada tinan sempre halo aprezentasaun ba relatóriu liuhusi auditoria indepedente ne’ebé hala’o husi auditór internasionál sira.

Nia salienta katak atividade iha setór petróleu no minerál ne’e importante tebes, nune’e nafatin fó atensaun ba prosesu transparénsia sira ne’ebé nesesáriu iha área ne’e.

Notísia relevante: Governu fó-sai relatóriu TL-EITI 2021 iha Bobonaro

Jornalista: Arminda Fonseca

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!