BAUKAU, 26 Juñu 2025 (TATOLI)—Governu liuhosi Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), kinta ne’e, disemina matadalan ba Association of Southeast Asian Nations (ASEAN-sigla ingleza) ba Autoridade Administrasaun Munisipál (AAM) Baukau.
Diretór Nasionál Asuntu Polítiku Seguransa ba ASEAN husi MNEK, Sidonio Martins, esplika realizasaun atividade referida atu introdús pilár ASEAN ba funsionáriu iha Autoridade Administrasaun Munisípiu, Postu administrativu, Diretór Serbisu Munisipál no autoridade lokál atu preparadu antes Timor-Leste sai membru plenu ASEAN iha tinan ne’e.
“Sosializasaun ne’e atu habelar informasaun kona-ba ASEAN nian, tanba ASEAN iha pilár tolu, kompostu husi pilár seguransa, ekonomia no sósiu-kulturál no habelar progresu roteiru ne’ebé líder ASEAN sira fó ba ita,” Diretór Nasionál Asuntu Polítiku Seguransa ba ASEAN hateten iha Sentru Konvensaun Baukau (CCB-sigla portugeza), Vila Antiga.
Notísia relevante: Governu análize progresu Timor-Leste iha prosesu adezaun ba akordu servisu ASEAN
Sidonio salienta, progresu roteiru ne’ebé ASEAN aplika ba Timor-Leste kompostu estabelese embaixada, sinkroniza lei doméstika ASEAN nian, vistu pasaporte komún ne’ebé presiza prenxe nune’e Timor-Leste sai membru plenu ASEAN.
Aleinde ne’e, nia esplika, Timor-Leste mós presiza iha kondisaun infraestrutura hanesan aeroportu, ospitál, otél no sentru konvensaun ne’ebé tuir padraun internasionál, nune’e bainhira Timor-Leste sai membru ASEAN sei iha atividade nivel relijiaun hanesan enkontru simeira kuandu realiza iha Timor-Leste.
“Tama bá ASEAN ne’e serbisu koletivu hanesan koordenasaun no kooperasaun, tanba ne’e asuntu nasionál. Nune’e, ita tenke tula-liman hamutuk atinje ita-nia objetivu,” Sidonio informa.
Entretantu, partisipa iha sosializasaun dalan ba ASEAN maihusi funsionáriu iha Autoridade Administrasaun Munisípiu, Postu Administrativu, Diretór Serbisu Munisipál sira inklui xefe suku.
Jornalista: Natalino Belo
Editór: Xisto Freitas da Piedade




