DILI, 03 Jullu 2025 (TATOLI)–Diretór Asosiasaun HAK, Feliciano da Costa Araújo, hateten durante ne’e Governu halo esforsu maka’as hodi prienxe rekézitu hirak ne’ebé nasaun membru ASEAN sira husu no rekoñese Governu halo duni esforsu maka’as to’o ikus besik ona ba faze finalidade.
Notísia Relevante: Desizaun Myanmar la afeta ba TL nia adezaun sai membru plenu ASEAN
“klaru katak reezitu hirak ne’ebé mak durante ne’e membru ASEAN sira rekomenda ba ita atu kompleta. Ita-nia Vise-Ministra Asuntu ASEAN halo kooperasaun di’ak ho ita-nia orgaun Estadu sira atu prienxe rekezitu sira-ne’e to’o ikus ita kompleta, ita tenke rekñese ida-ne’e,” Feliciano hateten ba Agência Tatoli iha edifisiu HAK, Faról, kinta ne’e.
Nia dehan, iha fulan-Outubru ne’ebé mai, Timor-Leste sei ofisializa hanesan membru Plenu ASEAN no husu Governu atu haree hodi rezolve kondisaun ne’ebé presiza tebes ba nesisidade Timor-Leste nian.
“Ita rasik presiza ona estuda liuliu oinsá mak atu bele haree lakuna sira-ne’ebé mak durante ne’e hanesan membru ASEAN enfrenta, Timor-Leste bele fornese ida-ne’e. Timor-Leste mai ho país ida demokrátiku, entaun atu hateten mós ba nasaun sira seluk katak durante ne’e sira hanesan membru ASEAN ne’ebé ho tinan naruk. Maibé, sira rasik mós tenke atu aprende fila-fali husi kontestu Timor-Leste nian. Ha’u fó ezemplu mak hanesan ita realiza eleisaun sira, la’o ho demokrasia no kapaas tebes, ida-ne’e sira presiza estuda husi ita,” nia dehan.
Nia hatutan, kona-ba kontestu demokrasia Timor-Leste hatudu ona lisaun di’ak ba nasaun membru ASEAN sira iha parte hotu-hotu.
“Maibé ita presiza atu demostra ita-nia kompetisaun sira ho nasaun membru sira. Tanba, liga ho ita-nia valór orsamentu, ita utiliza dolar amérika. Signifika ita iha poténsia la halimar atu dezenvolve ita-nia setór sira oinsá bele kompete iha ASEAN. Ita bele estabelese hanesan estabilidade ekonomia ida-ne’e mak ita-nia Governu presiza tau atensaun ba ida-ne’e, ikus mak ita-nia Estadu ida-ne’e depende liu ba setór petróliferu. Entaun, presiza kompromisu ida ba diversifikasaun ekonomia atu ita rasik prepara aan hodi kompete ho nasaun membru sira,” nia tenik.
Iha parte seluk, nia husu ba Governu atu tau atensaun sériu hodi halo investimentu maka’as iha setór edukasaun atu eleva ho kualidade ne’ebé di’ak no hasa’e mós produsaun iha rai-laran.
“Ita presiza tau atensaun hodi investe maka’as iha edukasaun. Edukasaun ne’e, ita presiza eleva mais forte ho nia kualidade sira no tuir mak ita presiza hanoin ona atu hasa’e ona produsaun rai-laran liuliu setór agrikultura. Tanba, ida-ne’e atu fó rendimentu ida di’ak ba Estadu liuliu bainhira ita tama ba ASEAN,” nia relata.
Tuir nia, durante ne’e Timor-Leste nia dependensia foos mai de’it husi Thailandia, Kamboja, Vietname no seluk tan maibé ba oin presiza prepara liu kondisaun atu labele dependensia liu ba nasaun sira-ne’e.
“Iha parte seluk ita hatene katak nasaun membru ASEAN sira iha fatin lubuk ida mak rekoñese hanesan fatin turístika furak tebes. Ita lalika ko’alia ba dook, singapura rai kiik-oan maibé nia dezenvolve nia fatin turistika ne’e mais forte tebes, tantu nia aeroportu rasik aviaun barak mak halo tranzit iha ne’ebá. Signifika, ne’e hanesan rendimentu hadi’a ekonomia sira forte loos. Ita presiza prepara mak setór turizmu mós, nune’e ida-ne’e bele atrai vizitór sira tantu ASEAN no seluk tan hanesan CPLP, nasaun sira membru g7+,” nia dehan.
ASEAN aseita TL sai membru plenu
Durante Simeira ASEAN ba da-46 iha Kuala Lumpur-Malázia, líder hotu-hotu fó apoiu tomak ba Timor-Leste atu bele adere ba ASEAN ne’ebé nu’udár forum importante, hodi ko’alia kona-bá situasaun hotu-hotu ne’ebé akontese iha mundu.
Maibé Timor-Leste nia adezaun ba membru plenu ASEAN sei ofisializa iha simeira ASEAN ba da-47, ne’ebé tuir planu sei realiza iha fulan-Outubru 2025 iha Malázia.
Kriteria sira atu adere ba membru ASEAN
- Prosedimentu sira ba aplikasaun no admisaun ba adezaun ASEAN sei regula husi Konsellu Koordenadór ASEAN nian.
- Admisaun ba adezaun bazeia ba kritériu sira tuirmai:
(a) Fatin ne’ebé rekoñesidu jeografikamente iha rejiaun Sudeste Aziátiku;
(b) Rekoñesementu husi Estadu Membru ASEAN hotu-hotu;
(c) Akordu atu sai vinkuladu no kumpre Karta; no
(d) Abilidade no vontade atu hala’o obrigasaun sira husi membru sira.
- Admisaun ba membru foun sei deside ho konsensu husi Simeira ASEAN, bazeia ba rekomendasaun husi Koordenadora ASEAN Konsellu.
- Nasaun rekerente sei hetan aseitasaun hosi ASEAN wainhira asina Instrumentu Adezaun nian ba Karta.
Konsulta no konsensu
- Hanesan prinsípiu báziku, foti desizaun iha ASEAN bazeia ba kona-ba konsulta no konsensu.
- Bainhira labele hetan konsensu, Simeira ASEAN bele deside oinsá desizaun partikulár ida sei foti.
- Laiha buat ida iha númeru 1 no 2 artigu ida-ne’e nian mak afeta maneira iha ne’ebé desizaun sira halo tuir hakerek iha instrumentu legál ASEAN nian ne’ebé relevante.
- Iha kazu violasaun grave ba karta ka inkumprimentu, asuntu ne’e sei refere ba Simeira ASEAN ba desizaun.
Notísia Relevante: Outubru, Timor-Leste sai membru ASEAN
Jornalista : Hortencio Sanchez
Editór : Cancio Ximenes




