DILI, 04 Jullu 2025 (TATOLI)-Ministériu Planeamentu no Investimentu Estratéjiku (MPIE) liuhusi Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Umanu (FDCH, sigla portugés), sesta ne’e, despede bolseiru ba bolsa méritu na’in-15 ne’ebé sei kontinua sira-nia estudu iha Akademia Enjeñaria Mekánika no Industriál (ATMI) Surakarta-Indonézia.
Bolseiru sira ne’e selesionadu liuhusi teste sira hanesan teste potensiál akadémiku, teste kapasidade, teste abilidade enjeñaria bázika, teste macquarria, no ikus-liu entrevista direita husi ekipa ATMI iha Dili, iha loron 22 Abril 2025.
Diretór Ezekutivu FDCH, Júlio Aparício, hateten bolseiru sira ne’e aban desloka ba Indonézia hodi hein letivu foun.
“Ha’u hakarak apela atu estuda maka’as nune’e bele termina tuir tempu, tanba eskola Jesuita ne’e iha regra ne’ebé rigór”, nia dehan hafoin asina termu kontratu iha salaun Delta Nova.

Diretór Ezekutivu FDCH hatutan, orsamentu ba sira-nia dormitóriu ho mentór ne’e selu $250 kada ema-ida ba fulan-ida. Depois propina kada semester ne’e rihun ida maibé ne’e FDCH selu direita ba universidade.
“Kustu vida ne’e ita transfere kada fulan $262, no mós $250 resin ba instalasaun (sasán tein) nian no sira-ne’e ba foti área dezeñu mákina hanesan halo prafuzu no espelu sira”, nia dehan.
Nia hatutan tan: “Ami foti mellór kualifikadu hosi munisípiu hotu-hotu. Eskola ida-ida ita hili halo selesaun hahú hosi Fevereiru to’o Maiu, ami-nia ekipa rekolla dokumentu iha ensinu sekundáriu jerál ida-ida, na’in lima-lima depois ami halo selesaun maibé kritériu husi ATMI hatete matemátika tenke valór mínimu 8.5. Entaun bainhira ami haree ida-ne’e, ita-nia mellór kualifikadu la to’o. Ami ko’alia ho ATMI atu hatún valór ba 8.0 iha ezame nasionál”, nia esplika.
Nia dehan ekipa foti dokumentu finalista ensinu sekundáriu jerál hosi munisípiu hotu-hotu no estudante 480 resin. Maibé na’in 50 mak prienxe kritériu husi ATMI.
Nia dehan tuir ezame nasionál iha disiplina matemátika estudante valór la to’o 8.5 entaun FDCH konfirma ATMI atu hatun ba 8.0 nune’e na’in 50 mak prienxe.
“Maibé hosi 50 ne’e estudante 15 mak la gosta ho área ne’ebé ATMI oferese mai ita. Entaun hela na’in 35 no tuir kritériu ATMI katak ema labele iha moras hepatitis no buta warna (daltóniku), nune’e sira ne’e prenxe hotu, tuir teste orál no ikus na’in 15 pasa”, nia dehan.
Ministru Planeamentu Investimentu Estratéjiku, Gastão Sousa, husu bolseiru foti nasaun nia naran no hatudu matenek.
“Ita-boot sira tenke kompete ho ita-boot sira nia maluk sira husi nasaun seluk, tanba ne’e ha’u dezeja ita-boot sira sai brilante iha institutu ne’ebé ita-boot sira ba eskola, susesu no rezultadu ita boot sira nian”, nia dehan.
Nia mós husu bolseiru sira atu hatudu rezultadu ne’ebé di’ak, atu bolsa ne’e bele eziste nafatin iha institutu ne’ebé iha, atu ba oin bele haruka tan estudante seluk.
Governante ne’e mos husu ba inan aman sira atu nafatin fó apoiu oan sira liuhusi orasaun no komunikasaun atu oan sira bele susesu iha sira-nia estudu.
Reprezentante bolseiru, Novenencia Apriliana da Costa Ximenes hato’o agradesimentu profundu agradese.
“Ita-nia investimentu iha ami, ami konsidera hanesan kuda fini ba futuru dezenvolvimentu nasionál”, hatete Novenencia.
Nia hato’o agradesimentu inkondisionál ba família nia domin no sakrifisiu. “Ami rekoñese katak ita-boot sira mak rai-fundasaun ba ami nia susesu, ami konsidera ita-boot sira hanesan ‘erói deskonhesidu’ ka ‘Pahlawan Tanpa Jasa’.”
“Ami mós apresia Pusat Budaya Indonésia (PBI), tanba formasaun orientasaun ne’ebé fó durante semana rua no loron tolu hodi prepara ba adaptasaun iha ambiente foun. Ami kompromete estuda maka’as no kumpri obrigasaun tuir kontratu ho Governu liu husi FDCH”.
Notísia relevante: FDCH hahú prepara viza ba bolseiru-15 ne’ebé sei estuda iha ATMI
Jornalista : Osória Marques
Editora : Rita Almeida




