DILI, 29 Setembru 2025 (TATOLI)-Bankada opozisaun husi Partidu Frente Revolusionária Indepedente Timor-Leste (FRETILIN) husu autoridade kompetente atu halo investigasaun kle’an ba jogu online no krime scams.
Deputadu FRETILIN, Florentino Ximenes ‘Sinarai’, hato’o kestaun ne’e, tanba foin lalais Nasaun Unida nia Eskritóriu ba Droga no Krime (UNODC, sigla inglés) fó sai nia relatóriu ida ne’ebé hateten Timor-Leste, espesialmente Rejiaun Administrativa Espesiál (RAEOA) Oekusi sai tiha ona fatin ba operasaun rede kriminál ba jogu ilegál.
Rede sira ne’ebé halo operasaun hodi halo fase osan, tráfiku umanu, no halo Timor-Leste sai sentru ba cyber fraude.
Deputadu ne’e preokupa tanba ida-ne’e sei lori konsekuénsia hodi hatún imajen Estadu nian. “Primeiru-Ministru tenke autoriza autoridade judisiária sira atu halo investigasaun ida ne’ebé kle’an no transparente, no autoridade sira tenke buka hatene no kondena autór”, nia hato’o deklarasaun polítika bankada nian iha reuniaun plenária Parlamentu, ohin.
Deputadu ne’e mós sita kona-ba Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru, Agio Pereira, ninia preokupasaun foin lalais hodi fó sai nia manifestu ba asuntu referidu.
“FRETILIN hakarak husu seriedade husi Nonu Governu, kona-ba sá dalan polítiku no legál sira ne’ebé Estadu ida-ne’e sei foti hodi hasoru instituisaun Estadu sira-nia laran”, salienta.
Hodi enkoraja autoridade judisiária sira hanesan polísia no tribunál atu halo serbisu ho sériu, onestidade no iha integridade bainhira hala’o knaar iha prosesu investigasaun ida ne’ebé transparente.
Aleinde ne’e, bankada bolu atensaun povu Timor-Leste nian, liuliu estudante, akademista, ativista no sosiedade sivíl ba kestaun ne’e.
Iha fatin hanesan, deputadu KHUNTO, António Verdiál de Sousa, reforsa katak presiza tau atensaun séria ba kestaun ne’e hodi labele akontese iha país.
Deputadu CNRT, Natalino dos Santos, dehan prosesu ne’e iha hela judisiáriu no argidu na’in-neen iha hela prizaun preventiva.
“PCIC [Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál] halo hela identifikasaun no investigasaun ba ema sira ne’ebé envolve, nune’e lori prosesu ne’e ba Ministéiru Públiku atu hetan julgamentu”, dehan.
Nia husu labele lori asuntu ne’e akuza ba Governu, tanba kompeténsia órgaun seluk nian. “Husik ba sira hala’o, ita observa no akompaña. Ha’u fiar ho kazu ida-ne’e Nonu Governu komprometidu hadi’a no sei taka hotu jogu online sira”, afirma.
Nia solisita ba deputadu sira bele hato’o pedidu ba entidade kompetente hodi halo esplikasaun ba asuntu ne’e.
Governu responde
Reprezenta Governu, liuhusi Vise-Ministru ba Asuntu Parlamentár, Adérito Hugo, dehan prosesu investigasaun la’o hela iha justisa. Nune’e tau, fiar ba autoridade responsavel ne’ebé agora halo hela servisu ho profisionál tebes.
Governante ne’e hateten serbisu intelejénsia deskobre tiha ona fulan ida antes mak deklarasaun manifestu Ministru Agio Pereira no Embaixadór Dionísio Babo halo hodi fó apresiasaun aas ba servisu atuasaun atividade kontrbandu ne’e iha RAEOA.
Governu ho lideransa Primeiru-Ministru, Xanana Gusmão, tau atensaun séria, no husu ofisiál Governu na’in-rua ne’e atu fornese detallu faktu sira ne’e hodi Ezekutivu bele haree.
“Tanba dokumentu sira sai iha manifestu ne’e, informasaun podia ajenda reuniaun Konsellu Ministru hodi halo diskusaun no haree atuasaun konkreta iha terrenu no haree servisu intelijénsia ne’ebé halo tiha ona antes”, katak.
Referénsia ne’ebé ka’er hodi divulga informasaun, ba servisu sira husi intelijénsia la’o hela, no parte hotu indivíduu sé de’it iha relasiona ho prosesu ne’e sei toma responsabilidade iha justisa.
“Mais ita tenke fiar ba ita-nia intelijénsia Estadu nian, ne’ebé profisionál tebes no rezultadu serbisu ita sei rona”, adianta.
Governu fó apoiu ba servisu intelijénsia no husu apoiu entidade hotu, inklui povu tomak atu mata- moris no neon-na’in.
Vise-ministru fó sai iha lista lisensa ba atividade jogu sira iha país durante governasaun sira liubá to’o ohin loron.
“Se jogu sira fó lisensa husi Governu sira anteriór to’o ohin loron la serve, kontrolu la másimu, rezulta ema sira ne’e halo atividade kontrabandu liuhusi lisensa sira ne’e mak serbisu la’o hela. Tenke deskobre sé nia halo atividade tuir lisensa mak nia halo mós jogu ilegál ne’e krime”, nia realsa.
Notísia relevante: https://tatoli.tl/2025/08/27/pcic-detein-suspeitu-nain-10-ba-kazu-jogu-ilisitu-burla-informatika-iha-oekusi/
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora




